Aasta 2013 - töövõit

Alaku mu väljakutse - esimeseks teemaks tõmbasin loosiga endale aasta töövõidu.

Sellele väga austusväärsele auhinnale kandideerib mitu olukorda. Näiteks see, kui Ruudi õpetaja ütles mulle lohutavalt: "Ah, Ruudi ei paista rühmas enam üldse silma." Siit võib kahjuks küll välja lugeda ka selle, et neil on rühmas seis päris karm. Aga ma võtan seda siiski pigem positiivselt ning usun, et tegelikult käitub Ruudi oluliselt normaalsemalt kui varem ning kuulab kõigi oma õpetajate juhiseid. Olgem ausad, me tegime selle nimel ikka kõvasti tööd ka.

Teiseks väljapaistvaks sündmuseks oli see, et me leidsime endale uue kodu. Arvestades kodulinna üüriturgu, oli see tõepoolest ime. Aga kuna pigem oli see leid tänu kulgemisele ja asjade vabaks laskmisele, siis aasta töövõiduks seda pidada ei saa.

Kolmandaks oli väga suur võit see, et prl Sirkka sooritas oma sõidueksami. Ma elasin talle nii kõvasti kaasa, et ei saanud ise ka öösel magada. See, et me mõlemad saime selgeks ümber nurga tagurdamise, on puhas näide higist ja verest läbiimbunud tööst. Aga kuna minu sõidueksam sai juba üle kümne aasta tagasi sooritatud, pole ka see päris SEE.

Aasta töövõiduks valisin hoopis fakti, et ma jäin ellu eelmisel kevadel, kui pidin andma kaht kursust 44 suhteliselt hullule tüübile. See oli karm, aga tõesti, mis ei tapa, teeb tugevaks. Illustratsiooniks selle klassi kohta nii palju, et sel aastal (nüüd on nad juba aasta vanemad ja võiks eeldada, et ka normaalsemad) andis ühele osale neist tunde meie eelmise aasta parimaks pedagoogiks valitud õpetaja ning ta LOOBUS nende õpetamisest, sest nad käitusid nagu hoorapojad. Jah, ma töötan gümnaasiumis.