Jälle üks kummaline teema. Kõige veidram on see, et ma ise panin endale teemad paika :D
Aga midagi uut siis mu mõtlemises. No viimasest ajast muidugi see, et mulle hakkas sügis meeldima. Praegugi igatsen sügise karget õhku ja värvilist maailma. Isegi vist natuke rohkem kui kevade karmi ilu, kuigi hommikud on kevadel ilusamad kui sügisel. Pisut mängib rolli ka see, et kevad saabub pärast pikka ja jõledat talve. Ootan huviga päeva, mil mulle talv meeldima hakkab.
Täiesti uus on ka mu lähenemine kringlile, mida ma nüüd söön alati võiga. Elagu kalorid! Aga tõesti on maitsev ja ma söön kringlit väga harva.
Aasta suurim muutus on siiski see, et ma olen hakanud tõmbama põlvkondlikku piiri enda ja oma õpilaste vahele. See on küll reaalsus, mul on nendega juba kümme aastat vanusevahet ka - nad ongi kujunenud mingis teises maailmas, mida ma enam lõpuni ei mõista. Varem oli ühisosa suurem, nüüd jääb see järjest väiksemaks. Tunnistada tuleb küll seda, et oma klassiga tunnis olles tunnen ma siiski end osana neist, nad on lihtsalt nii vahvad, et oleme pigem teekaaslased, mina tean lihtsalt pisut rohkem, kuhu me parajasti suundume, aga me läheme koos ja hingame ühes rütmis.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment