Tuesday, January 19, 2016

suusatunnid

Täna oli lõpuks see päev, kus ma saatsin hommikul lapse peaaegu koolini, sest mulle näis see libe soolaläbune tee meie tänaval liig suuskade, keppide ja suusasaabaste tassimiseks. Suusad ja kepid polnud omavahel ühendatud, sest spordipoes olid seda tüüpi ühendajad otsa saanud. Enne kooli ette jõudmist küsis Ruudi: "Kas sa nüüd tagasi ei tahaks minna?" Selge, koos emaga kooli minna on nüüdseks ikkagi memmekas.

Suusatamine ise läks neil nii ja naa. Lumele jõudsid vist kõik :D Aga Ruudi ütles, et ta läks esimese ringi poole peal ümber ega saanud enam püsti ja nii ta istus ja ootas, et õpetaja tuleks. Esimene klassiõde, kes tast mööda sõitis, lubas teate edasi anda, aga kuna õpetajani jõudmiseks tuli ring läbi suusatada ja need tegelased pole väga kiired liikujad, jõudiski tund peaaegu läbi saada, enne kui Ruudi uuesti püsti sai. Muidu oli normaalne olnud.

Mul endal on suusatamisega väga positiivsed mälestused. Algklassides sõitsime nii, nagu oskasime, millalgi kuuendast klassist alates hakkasime õppima ka. Aga muljetasime hr H-ga. Tema osales ühel suusamatkal. Kahjuks juhtus nii, et selleks ajaks kui tema lõppjaama jõudis, olid teised kõik juba ära läinud. Ma naersin nii, et pisarad voolasid, kui ta seda rääkis. Kuigi tegelikult ju äärmiselt traagiline lugu... Mis mõttes lähevad õpetajad ära ja jätavad põhikooliealise tüübi suuskadega kuskile jumal teab kuhu. Hr H ise kommenteeris, et ju siis õpetajad ei lootnudki, et tal oli plaanis lõpuni sõita... A ühe teise korra oli ta veel suusatamas käinud. Siis mõtles, et lõikab. Üle kraavi. Kust tema pidi teadma, et kui esimene ots suusast on ühel kraavipervel ja tagumine ots teisel, siis võib suuks pooleks minna :D

Nii et hr H keeldub Ruudiga suusatamast. Eks ma pean siis vist ise minema.

6 comments:

  1. Lihtsalt meenutuseks, minu lapse unustas sama kooli õpetaja maha suusamäele koos murtud käeluuga...

    ReplyDelete
  2. Et laps ei peaks järgmisel korral taas tunni lõpuni lumehanges külitama, siis ma püüaks talle selgeks õpetada, kuidas suusad alt ära võtta, et end ilma nendeta püsti saada :) Külm on ju niimoodi seal hanges :(

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma tahtsin just sama soovitada. Et mis mõttes istub laps lumehanges selmet võtta suusad ära lihtsalt :D

      Delete
  3. Ma käisin oma rühmaga just Tähtveres Limpa suusakoolis, kus kõigepealt tehtigi lastele selgeks, kuidas püsti saada, kui oled kukkunud. Selleks on nn "põrnika" tehnika :) Ehk et siis. Kui kukud, vinna ennast selili nagu põrnikas ja tõsta jalad ka üles, et oleks nagu päris. siis saab suusad ka otseks tagasi :) Seejärel veereta ennast ühele küljele ja aja püsti. Väga lihtne, kõik said hakkama :)

    ReplyDelete
  4. Püstisaamise probleem tulenes tegelikult eelkõige asjaolust, et ta ei olnud uusi suusasaapaid korralikult kinni sidunud, nii et langemise/siputamise käigus õnnestus tal jalg eraldada saapast. Ja "ma ei saanud ju sokiga lume peale astuda".

    Ja arvestades tunni pikkust kahtlustan ma, et suurt üle mõne minuti ta seal istuda ei saanud.

    Muidu algõppe sai ta lasteaias kätte, nii et Ruudi tegelik mure seoses suusatundidega on eelkõige selles, et nüüd peavad nad olema staadionil, kus mägesid pole :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, ma käisin oma 2. klassi lapse suusatunnis abiks ja mu põhiline töö oli laenu-saabaste paelte kinni sidumine. Sest krõpsude maailmas ei oska 8 aastane laps ise veel lipsusõlme teha.

      Ses mõttes on keka õpsi töö jube tänamatu, et sul on 30 titte - ja tõesti titte -, keda sa pead täiesti elementaarsetes asjades aitama. Suusatamise õpetamiseks lihtsalt ei jää mahti. Pole ime, kui mõni laps metsa jääb, sul lihtsalt pole nii palju tähelepanu.

      Täiskasvanute trennis on 1 treener 10 inimese kohta. Kui meil suusatamises grupp suureks läks, võeti teine treener lisaks. Aga täiskasvanut pole vaja mäest üles aidata või talle riideid selga aidata.

      Delete