Tuesday, April 7, 2015

Ema mure

Ruudi elab meil üsna vabakäiguelu. Tal on ümbruskonnas mõned sõbrad, kellega ta ringi tuuseldab. Mul on enam-vähem olemas ettekujutus, kus nad mängivad, aga üldiselt on nii, et pimeduse saabudes laekub mulle koju üks räpane ja näljane kodanik.

Nii, ühel õhtul, kui ma parajasti pead vastu seina tagusin, nagu viimasel ajal kombeks on, tormas hr H sisse ja möiratas: "Helista kohe kuskile, päästeauto sõitis paadiga järve äärde!"

Deem, mul hakkab siiani seest keerama, kui ma mõtlen sellele hetkele, kui ma sain aru, mida ta mõtleb.

Tükk aega hoidsin telefoni käes ega julgenud helistada, et küsida, kas Ruudi on teiega. Sest kui oleks olnud eitav vastus, oleks olukord veel sada korda hullem.

Lõpuks selgus, et Ruudi oli rahumeeli sõpradega ja järvel oli hädas üks teismeline, aga ikkagi oli terve õhtu natuke hirmus olla.

Ma tean, et Ruudi TEAB, et järve ääres ei käida üksi mängimas. Samamoodi tean ma, et kui ta mingi asja omaks võtnud, siis ta ka selle järgi käitub. Ta oli umbes kolmene, kui koos vanaemaga pikamaabussis turvavööd nõudis, sest teistmoodi ei tohi sõita. Või kui ta alles hiljuti lasteaia sööklas teatas, et viinereid ei tohi süüa, sest neis on liha asemel e-ained. Kusjuures seda viimast ei ole mina talle öelnud, mina ütlen lihtsalt, et liha pole.

Aga ikkagi ei tea ma, kas tal on järvekeeld meeles ka siis, kui kamp poisse otsustab, et see oleks lahe koht mängimiseks. Ja samas ei tahaks ma võtta talt võimalust vabalt mängida, sest minu meelest on lahe, kui lapsed õues möllavad, ehitavad onne ja korraldavad otsimisretki. Meie piirkond on ju üsna normaalne selle kõige jaoks. Ainult see järv...

Ruudist veel rääkides. Või tegelikult lasteaiast. Täna rääkis Ruudi õpetaja põneva loo. Kollektiivis tekib teinekord ikka vajadus rivis olla. Rivi või moodustada erinevatel alustel, pikkuse, vanuse või siis näiteks tarkuse. Just seda Ruudi rühmas tehti. Et siis lastel paluti panna ennast tarkuse alusel järjekorda. Õpetaja rääkis seda lugu mulle küll eelkõige sellest aspektist, et Ruudi ei tahtnud esimeseks minna, kuigi lapsed ise saatsid teda sinna. Tema tahtis "viisakas olla", nagu ta ise olevat hiljem kommenteerinud.

Aga tegelikult on ju selle loo juures kõige olulisem küsimus selles, kes sinna lõppu jäi siis. Kõige lollim?

7 comments:

  1. Täiskasvanute elus tuleb tihti rivis olla. Ka tarkuse järgi rivistatuna ning keegi on viimane ... Teha seda aga lasteaias? Tundub, et see õpetaja seisab pedagoogikatarkuse rivis seal viimaste hulgas.

    ReplyDelete
  2. Eee....misasja? Ma olen täiesti pahviks löödud sellest tarkade-lollide rivist. Kes sellist asja korraldab ja miks? Ja veel tähtsam - miks tal pole piinlik sellest hiljem veel kõva häälega rääkida? Ebareaalne lihtsalt. Ma ei tea, kus ma elanud olen, aga mul pole veel elus kordagi tulnud tarkade-lollide rivis seista. Keskkoolis toodi teatud ainetes häid töid esile küll, aga kordagi ei rivistatud kedagi. Ülikoolis avaldati hinded üldsegi matriklinumbri alusel, nii et keegi ei saanud kindlaks teha, kes on loll ja kes tark. Rääkige palun lähemalt neist tarkade-lollide rividest.

    ReplyDelete
  3. Hästi kurb lugu.

    meil oli koolis keemiaõpetaja, kes jagas tarkadeks ja lollideks- ülesanded ja kontrolltööd olid erinevad. Ja isegi, kui see oli mõistetav ja ehk isegi kasulik ( ja mina olin tark:)), tekitas see paksu verd ja ei olnud hea mõte.

    Ma olen oma blogis sellest kirjutanud, aga kordan, sest mulle meeldib see mõte.
    Eliitkooli esimese veerandi lõpus hoiatas õpetaja: ärge sattuge eufooriasse, laste tunnistused on head, nad on meelega üle hinnatud, Sest kes on olnud tipus, see ei taha meelsasti langeda.
    Edu sünnitab enesekindlust ja vastupidi.

    aga kui juba lasteaias pannakse niimoodi kasti.
    Masendav

    ReplyDelete
  4. Mul pole olnud kunagi juhust seista tarkade-lollide rivis. Või ole ma seda märganud. Välja arvatud see, et ma olen koolikatsed läbi teinud. Koolis algab jagamine vist kuskil seitsmendas (?) klassi, kui jagatakse mõnes aines tasemerühmadesse. Aga see pole ka seesama, sest keegi ei ole ju viimane. Ja nii keelt võtaksin ma tõepoolest meeleldi tasemerühmas just seepärast, et nii oleks kergem pakkuda kõigile võimalust areneda.

    ReplyDelete
  5. Palun võtta minu märkust, täiskasvanud rivis, metafoorina. Kuigi vene sõjaväes olid ka sellised rivid :)

    ReplyDelete
  6. Ma olen nüüd mõned tunnid võtnud, et šokist üle saada, aga ei ole ikka saanud :D

    Mõtlesin ainult seda, et milline geniaalne idee lasteaiastressi süvendamiseks! Ma panen enda rühma lapsed homme näiteks ilu järgi rivisse. Ja siis tarkuse järgi. Ja siis hakkan nende suhtest järeldusi tegema. Muidugi laste kuuldes ja nii, et ka need rivi lõpus olevad tegelased aru saaksid.

    Ah issand...

    ReplyDelete
  7. Ilu järgi paigutamine oleks hea mõte!

    ReplyDelete