Tuesday, November 10, 2015

Ajaloolised hetked

Mind on päris mitu hetkel erinevates blogides esile kerkinud teemadest kõnetanud, aga kõige rohkem kõnetas ikkagi ajalooliste hetkede teema. Et kus olin mina siis, kui juhtus Midagi Suurt.

Minu arust on see nii põnev mõte, et kunagi saan ma rääkida oma lastelastele (ma küll ei tea, kust need tulema peaksid, sest Ruudi ütles, et tema küll lapsi ei taha), et vot sel hetkel, mida teie ajalooraamatust loete, tegin mina vot seda.

Kurb osa on see, et tegelikult ma nagu polekski Suurte Sündmuste ajal elanud. Või vähemalt pole ma aru saanud, et need on kuidagi Suured olnud. Hüva, Balti ketis ma tõesti olin, need ruudulised püksid ja käest kinni hoidmise hirm on siitsamastki läbi käinud. Aga ilmselgelt olin ma liiga väike, et sellest midagigi aru saada. Sama asi iseseisvuse väljakuulutamisega. Eesti raha tulemist mäletan ma küll, oma esimest ostu (Tallinna šokolaad) mäletan ka :) Presidendivalimisi kuulasime vanaema juures raadiost, kordi ja kordi kõlanud "Lennart Georg Meri" on kõrvus. Ja mäletan, et vanaema oli Arnold Rüütli tuline austaja.

Aga näiteks Estonia põhjaminek. Mäletan seda, et läksin kooli ja seal klassiõde ütles. Pean tunnistama, et ma tegelikult ei hoomanud üldse, millega on tegu. Sama vana pinginaaber oli pisarates. Ma kahtlustan, et esimest korda sain ma aru, millise õudse katastroofiga oli tegemist alles siis, kui nägin Hiiumaal hukkunud lastele pühendatud mälestusmärki.

Printsess Diana surmast mäletan seda, kuidas ma tõsiselt juurdlesin, miks mu klassiõed rääkisid, et ta oli niiiii ilus, minu meelest üldse ei olnud.

WTC-d nagu mäletaks ka, aga emotsioone või mis muud samal ajal toimus, mkmm, null mälestust. Isegi mitte segadust, rääkimata hirmust. Kahtlustan, et isiklik elu oli tollal piisavalt probleemne, aga kuidas täpsemalt, pole halli aimugi.

See-eest mäletan väga hästi pronksiööd, ma olin tol kevadel rase, hr H vana kaitseliitlasena oli pidevas valmisolekus, et kui asi läheb käest, tuleb appi minna. Õnneks Tallinnast kaugemale rahutused ei liikunud, nii et saime rahulikult koos televiisorist sündmuste kulgu vaadata.

Igasugused tehnoloogilised uuendused on minust kauge kaarega mööda käinud :D

Tundub, et peaksin edaspidi tähelepanelikumalt elama hakkama.

No comments:

Post a Comment