Kriiside aeg

Minu elus ja selle ümber on praegu terve hulk kriise. Näiteks oli meil eelmisel nädalal üks väga dramaatiline töösuhte lõpetamine, millest detailselt pole viisakas kirjutada, aga mis näitab, et kuigi ma olen palju kordi oma blogis rõhutanud, et meil on koolis väga palju vabadust ja meie kooli töötajad on professionaalid, kelle otsuseid usaldatakse... et see kõik kehtib, aga mitte lõputult. Riiklikust õppekavast päris mööda ikka ka ei saa minna. Kummaline seis on see, et inimest ei saa päeva pealt vallandada (või on mingeid võimalusi selleks? Meil seda igatahes ei toimunud), nii et inimene peab kaks nädalat tööl käima, mis muudab õhkkonna puhkeruumis mõnevõrra ängistavaks, sest noh, kuidas sa ikka lobised mõttetutel teemadel, kui su kõrval istub nutust paistes näoga (eks)kolleeg. 

Selle olukorra tasandamiseks otsustasime kahe teise kolleegiga homme katsetada, kas me suudame igaüks ära süüa korraga terve Härmatise tordi. Asi sa alguse sellest, et üks kolleegidest jagas meiega oma unistust - süüa ära üksi terve tort. Mõnda aega mõtisklesime teise kolleegiga, kuidas see välja peaks nägema, kuniks otsustasime - laseme tal siis näidata :D Solidaarsuse mõttes ühineme ka oma tortidega :D

Ruudil oli vahepeal kriis sellega, et ta sai eesti keeles nelja miinusega. Alguses oli õpetaja öelnud, et lausa kolme sai. Ruudi tunnistas, et tal olid pisarad voolama hakanud selle peale. Eesti keeles!!! Oleks siis matemaatikas, millesse ta teatava ükskõiksusega suhtub, aga tema lemmikaine... Tegelikult ma ei teagi, mis sellest hindest sai, sest Stuudiumisse seda pandud pole ja kriis on vist ka möödas. Nüüd on kriis seoses sellega, et sõber ei ole enam sõber, sest sõbra pinginaaber ei luba sõbral Ruudiga sõbrustada. Pole tegelikult viimased aasta aega lubanud, aga nüüd on teema jälle aktuaalsem. 

Härra H-l on vist keskeakriis. Või kui tal seda pole, siis meil abielukriis. Eks meil algas ju seitsmes abieluaasta ka :D Lahutada pole plaanis, pigem vaagin vaikselt siin, kas tegemist pole depressiooninähtudega. Mitte minul. 

Minu kriis on väga praktilist laadi - lugesin enne just Ruudile ette, kui palju töid mul oleks vaja ära hinnata, ja ta reageeris väga adekvaatselt, nimelt teeskles minestamist. Töid on nii palju, et ma isegi ei kavatse nendega alustada, sest ma ei saaks nagunii valmis. Eks ma kunagi ikka jõuan. 

Kriise leevendab natuke see, et mul õnnestus osta-st lõpuks ometi skoorida PS3 Lego Harry Potter 1-4, mis on uskumatult väheliikuv kaup. Mängisime täna Ruudiga mõnust müügides :D