Monday, June 13, 2016

Selle aasta lõpetuseks

Pikk ja kannatusterohke kooliaasta lõppes meie kräämiku jaoks eelmisel neljapäeval. Viimane nädal oli küll paras hullus, sest ekskursioonid ja õppekäigud said kooli eelviimasel nädalal tehtud, seega käisidki nad reaalselt tundides ja muudkui aga õppisid. Mida, seda ma ei tea :D Õhtune magamaminek oli igatahes täiesti võimatu, sest isegi mul endal oli täielik vaheajatunne peal, mis siis veel nooremast generatsioonist rääkida. Aga lõpule me igatahes saime. Ühiste pingutustega. Vähemalt koduseid töid enam polnud.

Mis mind aga peaaegu pisarateni liigutas, oli see, kui hakkasid tulema viimase trimestri hinnangud. See, et ta õppekavas ette nähtud asjad on omandanud, polnud mulle üllatus, aga kommentaarid "oled sel trimestril olnud põhjalik, tähelepanelik, püüdlik" tähendasid minu jaoks väga palju. Samuti see, et nii matemaatikas kui ka KTÕ-s (suurimad murelapsed aasta jooksul) olid nii käitumis- kui ka hoolsushinded head (kõrgeim hinne). See on rõõm, mida need vanemad, kellel on olnud kogu aeg korralikult käituvad järglased, ei vist ei saagi mõista. Meie jaoks on tegemist aga meeletu töövõiduga :D 

Üks selline kummalisevõitu olukord seoses lõpetamisega siiski tekkis. Neljapäeval saatsin Ruudi lillesülemiga kooli, enam-vähem õnnestus tal vist oma lilled ka laiali jagada. Järgmisel päeval saatis klassijuhataja kõigile lastevanematele kirja, milles tänas lillede ja kingituse eest. Ma tundsin ennast nagu koolikiusamise ohver, sest mina ei teadnud mitte midagi õpetajale tehtavast kingitusest. Kuna ma oma tööga seoses kasutan Stuudiumit sõna otseses mõttes igapäevaselt, ei saanud ma ka maha magada ühtki kirja, mis sel teemal saadetud oleks võinud olla. Ilmselgelt oli mind kingituse tegijate hulgast lihtsalt välja arvatud. Õnneks on ühe mu kolleegi laps samuti samas klassis, tuli välja, et ka tema ei teadnud asjast midagi. Vähemalt pole ma ainus tõrjutu :D

Hiljem selgus, et kingitus oli mingi plakati- või pildilaadne asi kirjaga "Kõige parem õpetaja". Aga kuidagi veider maitse jäi suhu. 

No comments:

Post a Comment