Suure puhkamisega olin tähelepanuta jätnud selle, et alates 1. augustist on meie koduriigis kuidagiviisi reguleeritud kodusünnitusetemaatika. Mitte et ma oleks tervishoiuteenuse osutamise seadusest suutnud välja lugeda, mida siis täpselt reguleeritakse - mida lubatakse, mida keelatakse. Ja mis põhiline - kas seadus reguleerib ka sedasorti kodusünnitusi, kuhu pole oodatud ämmaemand koos põiekateetriga? Või selles osas seis ikka seesama? Praegu jääb mulje, et seadus on mõeldud pigem ämmakatele, kes saavad ametlikult kodusünnituseteenust osutada (ja selle eest palka saada?), mitte naistele, kes tahavad kodus sünnitada ja hiljem ilma suurema kärata sünni ära registreerida.
Igatahes on tore, et kodusünnitus kui selline on Eesti vabariigis nüüdsest olemas. Mitte ainult metsapoole juttudes, vaid ka päriselt. Seadust otsides jäi silma terve hulk kirjatükke koos paljude kommentaaridega. Eks ootuspäraselt oli inimeste arvamus kodusünnituse osas tauniv. Taas üks teema, kus kõigil on vist oma arvamus kenasti välja kujunenud. Mitte et ma jätkuvalt aru saaksin, miks peab oma arvamust nii inetult edasi andma. Aga see pole enam kodusünnitusega seotud probleem, vaid üldine kommentaaride jagamise kultuur. Õnneks ka lihtsate vahenditega välditav maailm, sest tõepoolest ei sunni keegi mind kommentaariume lugema.
Mulle igatahes seadusemuudatus meeldib.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment