Aprillis põdes Ruudi tuulerõugeid. Õnneks suhteliselt kergelt. Ma varusin muidugi kõiksugu kraami ka, sest korraliku netiemana tean hästi, kui ebameedlivalt võivad tuulerõuged lapse jaoks kulgeda. Kas varutud kraami või lihtsalt loodusliku eripära tõttu, seda ma ei tea, kuid haigus oli suhteliselt valutu, kuigi punne oli palju. Õnneks ikka nahal, mitte näiteks suus.
Laias laastus võib vist öelda, et aprill oli mõnus kuu. Lugesin raamatuid, käisin teatris, vaatasin dokfilme. Postitustest õhkub mõnusat rahulolu elu ja iseendaga, tore oli lugeda :)
Kahjuks ei teinud ma ühtki sellist postitust, mida praegu lugeda soovitada. Aga nii positiivse laengu mõttes tasub ikka meeles pidada, et noored ei ole hukas.
Tänase päeva tipphetk oli see, kui ma sattusin Voldemar Kuslapi kontserdile. Ma üldse ei teadnud, et selline oht on olemas. Aga jah, seal ta seisis, keset kaubanduskeskust ja laulis. Üsna arusaamatu nähtus. Ja suusabaasi lugu ma ka ei kuulnud.
Jõulukinkidega hakkab varsti joone peale saama, mõni asi tuleb veel poest ära tuua, mõni asi tuleb ära otsustada, mõni asi tuleb valmis teha, aga üldjoontes on selle asjaga korras. Kodu on ka imekaunilt jõuluvormi saanud, ostsime Ruudiga veel jõulutulesid, nii et nüüd on meil ööpäevaringsel valge. Aga mulle nii meeldib ja üldse ei taha mõelda, et pärast jõule peaks tuled jälle maha võtma. Õnneks on sinna terve kuu veel aega.
Suusabaasi lugu on Tennosaare oma, mitte Kuslapi.
ReplyDeleteSee võib olla ka põhjus, miks ma seda ei kuulnud :D
ReplyDelete