Et sellele stabiilsele aastale korralik punkt panna ja uuele muutusterohkele ajajärgule märku anda, et ta võib nüüd tulema hakata, käisin täna juuksuris ja lõikasin juuksed maha. Nii maha, et juuksur küsis kääre käes hoides kõhklevalt: "Kahju ei hakka?" Ei hakanud. Juuksed olid nagunii nii korrast ära, et neil oligi aeg juuste taevasse puhkama minna. Ja see hunnik, mis minust põrandale jäi, oli muljetavaldavalt suur. Ma polegi vist varem nii palju kiharaid korraga kaotanud.
Nüüd on mul... vanaemade soeng :D Või siis Anne Franki oma. Ma pole veel lõplikult otsustanud, kuidas seda kandma peaks. Juuksur muidugi mässas ümmarguste harjade ja fööniga, korra mõtlesin, et ütlen talle, et pole mõtet, sest nagunii ma ise ei viitsi nõnda mässama hakata, aga siis lõin käega ja lugesin ajakirja edasi. Las möllab.
Hea kerge on olla küll. Uuel aastal siis uus inimene :)
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment