Käisin täna poes viimaseid kingitusi ära toomas ja pakkepaberit juurde hankimas. Kulus tervelt kolm katset, neist üks seepärast, et olin rahakoti koju unustanud. Möll oli muidugi tore linnas, kuigi kaugeltki mitte nii põnev kui eelmisel aastal, mil ma tõsimeeli muretsesin, et jäängi oma autoga sinna parkimisplatsile. Täna oli selline tavaline möll, eks homme ole lootust rohkemaks.
Ülejäänud pool päeva pakkisin salaja kingitusi ja olin endaga rahul. Mulle väga meeldib kingitusi teha. Vähemalt sama palju meeldib mulle aga ka kingitusi saada. Jõulude ajal on minu meelest eriti tore see pakivärk, sest sa võid saada täiesti ootamatuid asju. Sünnipäevadel ollakse meie kandis praktilisema meelega - raha, kinkekaardid, asjad, mida tõesti on vaja. Aga jõulude ajal võivad inimesed tõelisis üllatusi valmistada. Ja mulle kangesti meeldib see. Näiteks kinkis mu ema mulle eelmisel aastal gootipildiga 1000-tükise pusle. Ma olin seda kunagi jutu sees maininud, ta selle meelde jätnud kui väga hea kingiidee. Ja ma olin tõeliselt üllatanud ja rõõmus seda nähes. Häid kinke oli eelmisel aastal muidugi veel. Kas või mu õe kootud sõrmkindad, mis olid tõelised kunstitööd.
Mitu aastat on mu ema püüdnud vaikselt juttu sinna juhtida, et võiks teha pereringis loosipakke. Hr Abikaasa suguvõsas see nõndaviisi toimibki. Ja see mulle sobib, kuna kohtun nende inimestega üldjuhul sünnipäevadel ja mõnikord mõnel talgul, seega ma ei tunne neid ja väga raske oleks kõigile midagi välja mõelda. Sel aastal polnud isegi loospakke, otsustasime, et igaüks võtab söödavat-joodavat sisaldava paki kaasa ja siis jagame üksteisele. Mõistlik lahendus iseenesest. Aga oma peres ei ole ma sellega mingil juhul nõus.
Käisin just vaatasin oma kirstu, kus pakke peidan - nad on niii ilusad. Mis sellest, et kõik näevad välja nagu mütakad. Mõte sellest, et mul oleks ainult üks mütakas (okei, kaks, sest Ruudile nagunii ka. Ja tegelikult hr Abikaasale ka nagunii), on täiesti vale. Või et ei oleks seda kingikoormat, mille jõuluvana igal aastal sisse tassib. Ja siis pärast kinkide vaatamine ja imetlemine.
Tarbimisühiskonna ohver, mis teha. Ise olen rahul. Nagu ohver ikka :)
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Me teeme ka viimastel aastatel pereringis loosipakke. Aga mina olen alati see, kes reegleid rikub:) no kuidas ma ei tee lastele veel midagi jne.
ReplyDeleteMulle tohutult meeldib kinke teha- kogu see protsess, mõelda välja, pakkida, peita.. näha, kuidas see rõõmu valmistab..
ainult hankimine pole meeldiv:)
söödava- joodava mõte on väga hea! Kui meil tulevikus enam ühtegi väikelast pole, siis oleks see väga eha variant B.
Loosipakkidega kipub nii minema jah, et lapsed ikka saavad ;) Ja see on minu meelest loosipakkide juures väga keeruline koht - millal lõpeb lapseiga? Et kui minu kahekümne jumal-teab-mitmene õetütar on laps, kas siis mina olen ka laps. Või pole tema ka enam laps? :D Sellised teoreetilised probleemid siis minul :D
DeleteMulle ka hirmsasti meeldib see kingituste jant ja jõulukingitused püüan reeglina alati ise teha. Sellel aastal aga läks kogu aur paari suursündmuse peale, millest üks oli veel eriti aja- ja rahakulukas ja jõuludele väga lähedal, nii et sellel aastal leppisime pereringis kokku, et keskendumegi vaid sellele sündmusele ja teeme kingituste värki järgmisel aastal edasi. Nii et peale sinu ja Ruudi tehtud kuuseehte saan ma ilmselt vaid ühe kingituse - aga noh, täiskasvanud inimene nagu ma olen, elan ma selle kenasti üle :) See üks kingitus pidi olema see-eest maailma kõige ilusam ja ägedam ja kui juba meesterahvas sihukest infot üle huulte kilkab, siis olen väga põnevil :D
ReplyDeleteAga üks mõte tuli mulle veel ja väga kiiresti. Nimelt. Kui ma järgmine kord külla tulles võtan kaasa enda selle imelise raamaturiiuli pusle, kas sa oled nõus tegema vahelduse mõttes väikese vahetuskauba oma gootipildi vastu? Näpud hirmsasti sügelevad pusle järele, aga kuidagi ei raatsi neid nii tihti osta ja ega iga pilt ju ei kutsu ka kokku panema :)
Hea meelega teen vahetust! Kuigi ausa inimesena ütlen ära, et mul on vist suuremad kasud sees, sest see gootipilt on jõhker. Mitte välimuselt, vaid kokkupanemiselt :D Välimus on nunnu (a)
DeleteArmastus ei anna kunagi alla, ei kaota kunagi usku, on alati lootusrikas ja püsib igas olukorras. Ma annan Jumalale kogu au selle eest, et ta tõi Dr. Ige Ajayi, minu ellu selle eest, et ta aitas mul oma naise tagasi saada, mille tõttu ma üheks aastaks lahutasin. Olin viimane inimene maa peal, kes nõustus tõsiasjaga, et loitsud on olemas või toimivad, alles siis, kui mind suunati Dr. Ige Ajayi, võrgus, kes on oma võimsate loitsudega nii paljusid inimesi aidanud. Mul polnud muud võimalust, kui proovida, sest 3 kuud pärast lahutust alandati mind depressiooni tõttu töökohal, sest ma ei tea, mida teha, et ta tagasi saada, kuid tänan Jumalat, et kasutasin Dr. Ige Ajayi, et saada oma õnn ja armuelu tagasi 48 tunni jooksul. Just eelmisel nädalal edutati mind oma ametikohale tagasi ja ma olen siin, et jagada oma kogemusi selle mehega nimega Dr. Ige Ajayi. Ma ei tea, mida sa täna läbi elad, aga tea, et igas olukorras on alati väljapääs. Dr Ajayi valmistab ette ka selliseid loitsusid nagu loitsumäng, tööloits, lahutuse peatamiseks mõeldud loits, mis tahes haiguste raviks mõeldud loits, kaitseloits, edukaks saamise loits, jõukas ja võimsa kohtumõistmise loits E.T.C. Võtke ühendust e-postiga drigeajayi@gmail.com. Telefon/Whatsapp +2348057393990
ReplyDelete