Kellakeeramine tekitab minus segadust. Sügisene variant mulle muidugi meeldib, sest meile kingitakse terve tund, mille jooksul maailma paremaks paigaks muuta, aga tegelikult on esimene päev selline kummaline. Keha nagu ikka teaks, mis kell päriselt on. Ja seepärast on kuidagi veider.
Selle pimeduse taustal on rõõm tõdeda, et aeg on hakata valmistuma jõuludeks. Või noh, kui aus olla, siis olen ma juba hakanud seda tegema - esimesed kingitused on juba ostetud. Mulle ikka meeldib rahulikult läheneda sellele teemale, detsembris tabab mind üldiselt mingisugune mõttekramp. Aga kingituse teha mulle meeldib, ilma mõttekrambita.
Tore on see, et poodidesse hakkavad ilmuma jõulukaubad. Ma tean küll, et on palju inimesi, kes ei suuda seda taluda, et JUBA ongi alustatud kapitalistliku pähemäärimisega, aga mulle tõesti meeldib. Eile mõtlesime hr Abikaasaga, et võiks uusi jõulutulesid osta. Huvitav, kui praegu aliexpressist tellida, kas siis jõuaksid nad jõuluks kohale või mitte? Sealsed hinnad on märksa madalamad kui meie poodide omad ja me oleme siinpool tõelised jõulutulede sõbrad. Ruudil näiteks on tuled aasta ringi kasutusel.
Meie hr Hga oleme nii suured sõbrad, et kinkisime kolm aastat järjest oma naabritädile sünnipäevaks jõulutulesid. Kolmandal korral hakkasin ma mõtlema, kas see kõik pole mitte juba korra olnud. Jah, tõesti oli. Aga mina ei oleks üldse kurb asja peale, riputaks aga üles ja naudiks :)
Ja esimene lumi on ka alati midagi väga erilist, ootan väga. Pärast jõule võiks lumi üldiselt ära minna, kuigi sel aastal olen ma otsustanud ka suusaspordiga oma sõprussidemeid taastada, nii et natuke võiks lund ikka olla.
Rehvid peaks vist ka ära vahetama.
No comments:
Post a Comment