Sportlik mina vol 4

Seekordne postitus ei käsitle minu suurepärast edasiminekut, sest olen vahepeal vaiksemalt võtnud ja seega erilisi edasiminekuid pole, tagasiminekuid muuseas ka mitte. Hoian kenasti vormi.

Täna tahtsin lihtsalt seda jagada, et praeguste ilmadega saab väga mõnusasti jooksmas käia. Millegipärast on minu jooksurajal treenijaid väga väheks jäänud, tänasel päikeselisel päeval nägin ainult üht jooksjat, muidu on neid ikka rohkem olnud.

Tõsi on muidugi see, et päris endise varustusega praegu joosta ei saa. Või noh, saab ka - ma siiani jooksin suhteliselt samas kostüümis, aga pärast oli tagumik nii külm, et isegi soe dušš ei suutnud seda üles soojendada. Kuna ma ei kavatse jooksmise pärast haigeks jääda, käisime koos hr Abikaasaga poes mulle korralikku sooja spordipesu ostmas.

Hr H on aastaid salaja sooja pesu kandnud. Salaja, sest minu meelest on maailmas vähe nilbemaid asju kui pikkade aluspükstega meesterahvas. Üllatuslikult selgus, et hr H jaoks kätkeb soe pesu endas midagi väga sensuaalset. See meenutavat talle lahedat äkšontšikki, kes lasekiirte vahelt läbi poeb. Loomulikult tekitas see ülestunnistus palju sensuaalseid nalju, mida ma ei kavatse ellu viia, sest minu meelest on soe pesu ikkagi midagi nilbet.

Täna käisin siis jooksmas oma uue sooja pesuga ja supermõnus oli. Kui ma enne panin endale selga koos rinnakaga viis kihti riideid, siis nüüd piisas kolmest. Ja soe oli ka. Kurb oli ainult see, et soojade pükste peale ei mahtunud mu jooksupüksid, seega pidin jalga ajama oma tavalised (Hello Kitty logoga) dressikad, pärast mida polnud visuaalselt enam aru saada, kas ma lähen trenni või kartuleid võtma. Aga tegelikult vahet polnud, sest mul endal oli hea olla ja jooksmise ajal ma ennast ei näe :)

Mina igatahes kavatsen joosta seni, kuni teed muutuvad nii libedaks, et jooksmise saab vahetada uisutamise vastu.