Tähtsa päeva puhul viidi maarahvas linna kultuuri nautima - Vanemuise uut lavastust "Deemonid". Kuidagi läks niiviisi, et ma ei jõudnud enne minekut isegi seda tuvastada, millises žanriga tegemist on. Ja kuigi jõudsime teatrisse tund aega enne etenduse algust, kulus kogu aeg puhvetis ära, nii et ma ei jõudnud isegi kava osta. Pärast esimest vaatust enam ei tahtnud ka.
Teatri kodulehe tutvustus ütleb, et tegemist on tänapäevase suhtedraamaga, mis vastab täiesti tõele. Oli tänapäevane ja oli suhtedraamast. Isegi kahest erinevast draamast. Aga miskipärast üldse ei kõnetanud. Ma ei saanud kuni lõpuni aru, kas minu jaoks oli probleem alustekstis endas või lavastuses, aga kogu krempel ei olnud usutav, ei olnud nagu päris. Kui ma käisin vaatamas Ugala "Lovesongi", mis on ju ka oma olemuselt suhtedraama, siis oli kõik laval toimuv loogiline, mõistetav. Aga eile õhtul oleksin ma nagu mingit nišivärki vaatama sattunud, ainult et kõik üritasid teha nägu, et tegemist on tavaliste peredega. Kokkuvõttes jäi ebameeldiv tunne sisse, mis tähendab, et midagi mõjus, aga mulle tundub, et mitte päris nii, nagu oleks võinud.
Tegelikult ütleb Mihkel Truman ära kõik, mida minagi mõtlesin. Ainult lavakujundust oskas tema paremini hinnata kui mina :)
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Ma mõtlesin, et mina olen loll ja ei saa kaasaegsest pereelust aru. See lugu lihtsalt ei olnud usutav. Arvan, et selle baastekstist polnudki võimalik mdagi välja imeda. Me võime ju ühtr nähtust või ninstitutsiooni( mõtlen abielu) mõnitada ja naeruvääristada, kuid teatud asjade puhul muutuvad naeruvääristajad ise naeruväärseteks. Samas ei olnud ka see naeruvääristamine usutav ja lõpuks oli selge, et kuningas oli alasti. Nagu on öelnud filosoofid- see võib ju olla tõde, kuid see ei ole kogu tõde. See lugu muutus lihtsalt iseenda kõverpeeglipildks. Julgen arvata, et see ei olnud näitlejate süü. Lavastaja püüdis teha, mis jaksas, kuid olid temagi võimetel piirid. Ainult alateadvuse signaalide valjuhäälse väljakarjumisega inimlkult usutavat lugu ei tee. Tühjad tünnid kõmisevad ikka kõvemini!
ReplyDeleteMa kahtlustasin ka, et probleem on eelkõige alustekstis. Noormets lavastajana on mulle varemalt sobinud. Kogu loo heitlikkus polnud usutav ja see tulenes pigemini tekstist.
ReplyDelete