Tuesday, July 14, 2015

Õpetajatöö maine

Kuna päris jupp aega tagasi tegin postituse riigikoolide rahastamisest, mille kommnetaariumis kerkis esile terve hulk põnevaid teemasid, mille kohta mõtlesin, et voh! see nõuab küll eraldi postitust. Ja praegu puhkuse ajal tundub just paras hetk olevat mõned mõtted üles tähendada.

Hetkel on mul endal kõige rohkem mõtlemist olnud õpetajaameti mainega, sest kui ühe ameti maine on hea, siis on sinna ka tungi ja see annaks võimaluse koolidel valida oma pedagoogideks neid, kes tõesti tahavad olla õpetajad ja kes on selles ka osavad.

Tegelikult on mul üsna keeruline üldse kuskilt pihta hakata, sest minu meelest on õpetaja olla väga cool. Nagu mu direktor ütleb: "See on kunstnikuamet stabiilse palgaga." Õpetaja töös on õudselt palju vabadust ja loomingulisust, aga iga kuu saad selle eest kindlasti tasu :D Okei, meil on riiklikud õppekavad, mis seavad mingisugused piirid ette, mida õpetama peaks. Samas see, kuidas ja millise rõhuasetusega seda teha, on kõik õpetaja enda valik.

Üks oluline faktor, miks inimesed ei taha kooli tööle tulla, on see, et tegemist on vaimselt väga raske tööga (miks peaks aga raske olema ebamainekas...), sest panna 26 (põhikoolis) või 36 (gümnaasiumis) inimest tegema seda, mida sa tahad (ja mida nemad ei taha :D) on tõepoolest väga raske. Ja raske on ta paljuski just selle tõttu, et kodudes kipub leivama arusaam, et õpetaja on teenindaja, kes tagab selle, et koolist tulevad välja haritud inimesed. Ja hull osa on see, et see suhtumine pole mitte ainult emal-isal, vaid lapsel endal. Kõige hullem on see, kui õpetaja ise võtab selle suhtumise omaks.

Ma ei saagi täpselt aru, kust selline arusaam tuli. Räägitakse sellest, et õpilastel on ainult vabadused, kohustused puuduvad. Kusjuures ma olen absoluutselt seda meelt, et vabadused peavadki olemas olema. Kool ei pea olema sõjaväelise korraga massitootmisüksus. Just vabadus (nii õpilase kui ka õpetaja poolelt) muudab protsessi oluliselt nauditavamaks.

Üks põhjus, miks suhtuda õpetajatesse kehvasti, on klassikaliselt olnud nende palk, selle väiksus siis. Teate ju kindlasti seda, et õpetaja saab olla õpetaja tänu sellele, et tal on rikas mees. Ehk siis õpetaja on naine, kes teenib endale taskuraha. Praegu on õpetaja palga alammäär 900 eurot kuus. Sellele võib juurde tulla lisatasu klassijuhatamise, ainesektsiooni juhatamise või ka selle eest, et sa oled mingisuguse taseme endale saanud (need on need varasemad vanemõpetaja ja õpetaja-metoodik, mida enam formaalselt pole, aga sisuliselt eksisteerivad edasi.) Lisaks on koolides mingi süsteem, et saab ka lisatundide eest tasu, aga seda teemat ma ei valda, sest ma üritan teha nii vähe tööd kui võimalik :D Mis ma öelda tahan, on see, et igatahes saab õpetaja vähemalt 900 eurot miinus maksud palka, väga paljudes koolides ka rohkem, pigem 1000 miinus maksud (Eesti keskmine oli 2015 I kvartalis 1063). Ma kahtlustan, et meie koolis pole vist kedagi, kes alammäära saaks. Pead ei anna muidugi.

Kui ma vaatan neid paljusid inimesi, kes minuga ühes riigis elavad ja teevad igasuguseid erinevaid töid, ka mehed - siis ei ole võimalik, et suurem osa neist teenib rohkem. Okei, võibolla pole need teised tööd ka väga prestiižsed, aga näib siiski, et õpetajatöö madala maine sidumine pelgalt väikese palgaga pole õige.

Milles siis probleem on...?

Mind ennast häirib kõige rohkem õpetajate enesekuvand. Meil on nimelt mingi hulk õpetajaid, kes siin-seal võtavad ikka sõna selles osas, et riiklikud programmid on nii mahukad, õpikud on nii kehvad (eriti tore on see, kui pahandatakse, et ministeerium pole taganud uusi õpikuid, mis vastaksid õppekavale. Ministeerium nimelt juba mõnda aega ei tegele sellega, et vähendada ametnike kontrolli kooli ja õpetajate üle ja suurendada õpetaja vabadust ainesisu üle otsustamise juures) ja palk on selle kõige juures madal. Ehk siis (minu silmis) loovad kuvandi õpetajast, kes järgib täht-tähelt ettekirjutisi ja kellel pole oma töös vabadust. Põhimõtteliselt siis liinitöö. Ja see ei ole ju prestiižne. See ei ole raske. See ei vaja haridust. Ja kõigele lisaks saavad õpetajad aastas nii palju puhata, nii et nad ei tohikski rohkem palka saada.

Et siis minu meelest saab probleem alguse sellest, et õpetajad ei oska ennast ise väärtustada. Me ise näeme ennast tegemas ebaprestiižset liinitööd, mille kvaliteeti pidevalt kontrollitakse tasemetööde ja riigieksamitega.

Mul on muidugi äärmiselt vedanud, et mul on direktor, kes annab meile tõesti vabad käed, sest me oleme professionaalid ja väärt usaldust. Samal ajal on väga hästi toimiv toetussüsteem, sest keerulisemaid õpilasi (ja ka terveid klasse) on isegi gümnaasiumis, põhikoolis seda enam. Ehk siis ma tunnen, et ma olen ilus, tark ja osav ning on täiesti okei, kui ma vahel satun hätta, ei saa kõikide probleemidega kohe hakkama, vaid küsin abi.

Proovides nüüd natuke kokku võtta oma mõlgutusi - õpetajad peavad ise ennast rohkem usaldama, nägema ennast ägeda tüübina, kes teeb ägedat tööd. Selle juures aitab kõvasti kaasa, kui on direktor, kes suudab luua sellise koolikeskkonna, kus õpetaja tunneb end väärtustatu ja toetatuna. Ja no eks palk mängib ka teatud rolli, sest ikka tahaks oma töö eest endale midagi peale elukoha ja söögi ka lubada.

40 comments:

  1. Ma arvan, et maine langus on seotud ositi sellega, et muutunud on töö sisu. Täna räägitakse põhiliselt õpetamisest, kuid üha vähem kasvatamisest. See nagu ei olekski enam õpetajatöö üks ja oluline osa. Lapse, õpilase kasvatamine on aga kahtlemata mainekam kui mingi asja õpetamine. Meil kõigil on kusagil ajusopis eeskujuks oma õpetaja Laur ...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui võtta jällegi riiklik õppekava ette, siis seal on kasvatamise osa täitsa olemas. Läbivad teemad oma olemuselt just seda on. Paraku on läbivad teemad koolis need asjad, millest kiputakse üle vaatama, sest "õppekava on niigi tihe". Mitte et seda peaks kuidagi eraldi käsitlema, iga minu valik on osa kasvatustööst, küsimus on vist eelkõige selles, kui palju ma õpetajana suudan seda tajuda ja teadlikult teha. Ilma selleta aga olengi kaupmees - müün oma oskust õigesti kirjutada/arvutada/inglise keelt rääkida.

      Muidu aga - tore sind jälle näha, hunt! Päris tükk aega olid tasa :)

      Delete
    2. Ses mõttes on erakoolide teke positiivne, et nood - vähemalt mõned - justnimelt kasvatavad. VHK sisseastumis-vestlus lõi mu arusaamise haridusest mõneks ajaks sassi, ja väga meeldival kombel.

      Delete
    3. Kusjuures see ei ole midagi, mida tavakoolis ei võiks olla. Aga miskipärast pole. Väga.

      Delete
  2. Esiteks. Kohe tuleb Notsu ja lajatab sulle mediaaniga ja sa saad oma 900 eest nii et tolmab. Seniks võib palgateema kõrvale jätta. :)

    Teiseks. Nagu humanitaarid alati, alustad sa õhust võetud väitega. MIKS sa väidad, et õpetajatöö maine on madal? (Ja ei, TALISe uuring ei ole pädev viide.)

    Võimalik, et kui teha laiapõhjaline uuring, siis osutub õpetaja amet tõesti ebapopiks või suisa väärituks. Sest laiades uuringutes annab tooni pööbel. Ja pööbel ei väärtusta haridust ega midagi, mis haridust nõuab. (See on muidugi räme üldistus ja lahmimine, olen juba ette nõus.) Kui sa küsid Soome kalevipoegadelt, kas õpetajatöö on väärikas leib, siis vastus sulle ilmselt ei meeldiks. Aga mis siis? Kas sind huvitab kalevipoegade arvamus? Miks peaks? Neid ei morjenda haridus, miks peaks sind morjendama nende seisukoht?

    Aga ülejäänud (s.t. ise haritud) ühiskond hindab õpsi tööd minu arust küll. Sõbrad ütlevad "mu naine on õpetaja" üsna uhkusega. Usinamad käivad ise põhitöö kõrvalt lapsi juhendamas või mingil muul moel harimas. Kui hariduses räägitakse, siis öeldakse krõbedaid sõnu õppekavade või koolide rahastamise või ametite kohta. Aga et keegi õpetajaid või õpetajatööd siunaks... pole tähele pannud ei eravestluses, ei sots-meedias, ei päris-meedias.

    Nii et, millest sa räägid?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nii sinu kui ka notsu tulemine on vääramatu :D

      Kusjuures ma alustasin kirjutamist mõtisklusega, miks üldse võiks väita, et õpetajatöö maine on madal, aga ma ... mis siin varjata, ei viitsinud sellest kirjutada, sest see tundus igav.

      Ja miks ei peaks mind morjendama "kalevipoegade" suhtumine, kui nemad annavad oma suhtumist edasi oma lastele, kellega ma oma töös kokku puutun? Mitte et mind isiklikult see väga loksutaks, aga üldisemas plaanis siiski.

      Üks probleem on sellega, et keegi ei taha õpetajaks õppida. Uusi (haridusega) eesti keele õpetajad tuleb aastas juurde enam-vähem kaks tükki. Esialgu on meil veel varu, aga kauaks? Okei, siin võib olla probleem, et õpetajatöö maine on küll kõrge, kuid keegi ei taha ise õpetaja olla, sest see tundub liiga raske, panustamise ja tasustamise vahekord pole paigas.

      Delete
    2. Ma ei hakka seekord mediaaniga vehkima, postitusest jäi silma hoopis see, et sul on toetava direktori, toetava õhkkonnaga kool. Kindlasti on see üks põhjus, miks sa tunned, et sul on hea töö. Kujuta nüüd ette õpetaja olukorda koolis, kus õhkkond on just juhtkonna tõttu halb.

      (Kuulsin just lugu, kuidas mu keskkooliaegne ülihea, loomingulisust ja mõtlemist innustav ja üleüldse peaaegu et elupäästjast emakeeleõpetaja käis põhja, kuni sai purjus peaga vingumürgituse käes surma - pärast seda, kui ta oli koolist kinga saanud, sest mõelda vaid, ta oli suitsetaja. Kooli on nimelt ilmunud uus direktor, kes on paras noor puritaan. Ja mõtleb kooli juhtides pigem PR-ile kui sellele, kas seal on võimekaid, põnevaid õpetajaid, kes õpilasi innustavad. Sellele ta ei mõtle, et kooli reputatsioon on ajapikku kogunenud just tänu sellistele põnevatele, vbla ekstsentrilistele õpetajatele ja kui ta nad kõik välja puksib, siis ei püsi kaua ka maine.)

      Teine asi, mis silma jäi, et sul nähtavasti ongi põhikooli klassis ainult 26 õpilast. 26 last või vähem on paras luksus. Vt kasvõi seda perekooli foorumit, kust tuleb välja, et paljudes koolides on üle 30 lapse per esimene klass, või Tartu Postimehe paari aasta tagust artiklit sellest, et Tartus on üle normi täis klassid ise normiks saanud (ja see on mh põhjus, miks vähemalt Tartus-Tallinnas on selle leevendamiseks erakoole päriselt vaja).

      Kui ma kunagi seda Aidi Valliku lugu lugesin (et miks ta koolist töölt ära tuli), siis jäi sealt kõlama kõige rohkem just see, et õpetaja koormuse teeb pigem õpilaste arv, mitte tundide arv.

      Delete
    3. Mhm, seda ma arvangi, et väga oluline on, kui on suudetud luua keskkond, mis on õpetajat toetav (ja siin ongi ülisuur roll direktoril!), et õpetajaskond ise saaks aru, et nad on väärtuslikud.

      A see, miks on põhikoolides nii suured klassid, on mulle täiesti arusaamatu. Meil on ju seadus, mis määrab piirarvu, miks ometi sellest nii lõdva randmega kogu aeg üle lastakse????

      Ja sa võiks natuke selle mediaaniga ikkagi vehkida, ma eile isegi langesisn väiksesse mõtisklusse, mis sealt tulla võiks, aga päris täpselt vist ei saanud aru :)

      Delete
    4. Kas sa mõne Tallinna õpetaja, õppealajuhataja või koolijuhiga ei soovi suhelda?
      Või ka lasteaia-juhiga.
      Sulle avaneks uus ja palju täiskasvanum maailm.

      Delete
    5. ma ei tea, mida Kaur silmas pidas, aga mediaanist - vähemalt 2014. aasta mediaanist - peaks su palk ilusti üle olema, lausa keskmise palga ringis.

      Vaatasin esimese hooga statistikaameti pressiteadetest, et 2014. aasta keskmine brutopalk oli 1005 ja 2015. alguses 1010. Ja mediaani kohta ütles guugeldus, et 2014. II kvartalis oli see 798. Nii et tõsi, õpetaja palk on suhteliselt okei. Iseasi, et kõrgharidusega inimese palk on keskmiselt suurem kui kõrghariduseta - aga ma kahtlustan, et selle numbri löövad üles üksikud kõrgepalgalised erialad. Sest raamatukogude ja muuseumide töötajad (kõigil kõrgharidus nõutav) saavad ikka tublisti vähem kui õpetajad. Ja ka kõrgkooliõppejõud ja teadustöötajad võivad vähem saada, rääkimata nende töökoha ebakindlusest (üks tuttav laboriteadlane, kes labordamise vahel ka tudengeid õpetab, jääb varsti ajutiselt töötuks, sest grandiomanik läheb lapsepuhkusele ja seni, kuni ta tagasi tuleb, on raha külmutatud).

      Delete
    6. ... ja näiteks Soome on inimeste tunglemise õpetajakohale saavutanud osalt just sellega, et õpetaja palk ei ole mitte lihtsalt okei, vaid ikka suhteliselt kõrge - leidsin statistikat refereeriva artikli, mille järgi oli Soome õpetaja palk kõrgem kui keskmine, aga ühtlasi ka kõrgem kui inseneri või IT-spetsi oma.

      Delete
    7. ... ja selle eesmärk on muidugi see, et koolid saaks haritud töötajatest koorekihi riibuda.

      Delete
    8. Kaur, sa ütled seda nii, nagu oleks täiskasvanum maailma midagi ihaldusväärset? Ma ei ole selles lõpuni kindel, kui täiskasvanuna pean ma leppima kõigega, mis sellest, et mingid asjad tunduvad mulle valed. Sest üle 30 õpilase algklassides tundub mulle vale. Ja seda ei muuda fakt, et on koole, kus see lihtsalt on nii.

      Delete
    9. Ei, ei, vastupidi, see "täiskasvanulik" on ühekorraga sünge ja kurb. See 30 last klassis on vaid üks külg.

      Delete
  3. Mu lapsed on öelnud, et õpetajaks nad küll saada ei taha, sest tänapäeva lapsed on nii kohutavad :) Kedagi ei kuula ja teevad, mis ise tahavad.
    Mind selle ameti juures natuke hirmutab kaljukindel tööaeg. Ei tohi tundi hilineda ja puudumine-haigeksjäämine-ämma juubeliks vaba päeva võtmine on välistatud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Töölt puudumine on tegelikult täitsa võimalik, vajab lihtsalt mõningast ettevalmistavat tööd :) Aga hilineda tõesti ei saa, sest pärast ei saa õpilastelt nõuda täpsust.

      Delete
  4. Mina põhimõtteliselt armastan õpetajaks olemist. Tõsi, pärast kahtekümmet aastat õpetajana on tabanud mind pisuke tüdimus ja tahaks koolis muude asjadega rohkem asjatada kui õpetamisega. :) Nii vahelduseks. Olen tabanud ennast unistamast, et õpetajatel peaks olema võimalus võtta pooleks kuni aastaks sellist tasustatavat akadeemilist puhkust enese täiendamiseks või nii. Akude laadimiseks, ütleme korra kümne või kahekümne aasta jooksul. Saaks korraks rattalt maha, vaataks iseendale, koolile ja maailmale pisut teise pilguga.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Selle (tasustatud) aja mahavõtmise mõttega - enesetäiendamine, kvalifikatsiooni tõstmine jms., olen 100% päri. Kindlasti oleks läbipõlemisi, mis õpetajate kutsehaigus, tunduvalt vähem.

      Delete
  5. Palk kõlab isegi hästi, aga pigem on jah töö iseloom. Et pole päris nii, et kellast kellani tööl ja siis saad ennast sellest ära lõigata. See on nagu elustiil või kutsumus rohkem, valmisolek pühenduma.

    ReplyDelete
  6. Kuidas küll Sinusuguseid kloonida saaks:)

    maine osas jään samuti eriarvamusele. Minu sõpruskonnas seda ametit hinnatakse ja minu tuttavad õpetajad on ühed rahuolevamad inimesed, keda tunnen.

    Minu mätta otsast on 2 põhjust.

    Mu laps saab praegu suvisel tööl klienditeenindajana sama rahanumbri, nagu kirja panid + ületundide eest ja nende tööde koormus ja vastutus pole võrreldavad.
    Ehk siis palga number võib ju olla ok, aga see pole proportsioonis antava panusega, koormusega, vastutusega.

    Teine põhjus. Minu meelest vajab see töö kutsumust. Ja seda pole paljudel. Ja tegelikult olekski väga hea, kui ilma fanaatilise soovita inimesed kooli ei jõuakski. Minu pisikesed kogemused klassi ees ütlevad, et selleks ametiks on vaja väga erilisi isikuomadusi, tugevat karismat. Ja seda on raske nö õppida, kui looduse poolt pole kaasa antud.
    Hiljutine eliitkooli kogemus, kus lapsi oli klassis 32, mitte 26. Kuid nad kõik ja nende vanemad olid äärmiselt motiveeritud, näitas, et ikka ainult lastest ei sõltu. Mõni inimene suudab end kehtestada ja teine mitte. Ja mina näiteks seda kardangi (et ma ei suuda end iga päev kehtestada), miks ma ei kaalugi õpetajaametit.

    Ehk siis minu kokkuvõte. Maine on ok, aga see töö on liiga raske ja saadav kompensatsioon selle eest pole pisav.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mõtlesin mõnda aega karisma peale. Mõnel tõesti on. Ja mõnel pole. Aga samas kompenseerib mõni õpetaja oma karismapuuduse teiste isiksuseomadustega ära. Ja teine lörtsib oma karisma jälle ära. Aga seda küll, et kaasa sündinud õpetajakarsimaga on lihtsam :)

      Muuseas, teemaväliselt, ma ei saa su blogis kommenteerida. Kommenteerimiskast lihtsalt puudub. Ma ei tea, kas selle võimaluse puudumise pärast või mitte, aga mul oleks just viimasel ajal olnud sulle niii palju öelda :D

      Ja see ka, et kui irooniliselt esimest lauset lugema peaks?

      Delete
    2. see oli mõeldud siiralt ja südamest .Ausalt.
      Kommenteerimise osas ei oska midagi arvata, Viimastest KK, Ritsik, Lendav on kõik bloggerist tulnud, aga vaatan settingud üle.

      Delete
    3. kui mul kunagi kellegi blogis sama probleem oli (võiski olla Indigoaalase juures), siis muutis asja see, kui ma brauserit vahetasin. Võis olla nii, et algul oli kroom, aga pärast tulirebasega õnnestus.

      Delete
  7. Mulle tundub siiski, et õpetajatöö osas räägitakse liiga palju sellest, kui raske see on, ja liiga vähe sellest, et see on ka tore. Ja ma ei ole kindel, et suurem palk kohe uusi inimesi kõvasti juurde tooks, just sellepärast, et raskused ju jäävad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. no aga kui klassis on 30+ põhikoolilast, siis ongi ilmselt rohkem raske kui tore. sul on selle asjaga vedanud, kõigil ei ole, arusaadav, et ei taheta minna õpetajaks kooli, kus selline hunnik lapsi kaela lajatatakse.

      kui ma ise koolis käisin, oli meil algkooli ajal vahepeal 42 last klassis.

      Delete
    2. Mul isiklikult on küll 30+ õpilast klassis. Üldjuhul. Mõned erandid on. Aga ma olen ka gümnaasiumis. Samas meie linna põhikoolides on klassid 26 õpilasega. Ühes koolis eelmisel aastal avati üks suurem (ikkagi alla 30), aga seal on abiõpetaja juures, sest lapsevanemad olid mõnevõrra häiritud kooli otsusest nii suur klass teha.

      Delete
    3. Ma räägingi just üle kolmekümne põhikoolilapse suurusest klassist. Keskkool (põhikooli lõpp mõnikord ka) on juba mõnevõrra teine maailm, seal käib rohkem õpetamine kui loomataltsutamine.

      Delete
    4. Õpetaja kindla tööaja positiivne pool on jälle see, et see ühtib kenasti laste lasteaia- ning koolipäevaga. Ning n.ö lapsega-arsti-juurde-käigud on alati saanud korraldada.

      Samas - kes kindlasti ei saa õpetajana töötada, on selline väga selge öökulli-tüüpi inimene. Kui ikka loomulik päevakava on midagi muud, siis igal hommikul kell kaheksa klassi ees tundi alustada on arvatavasti paras enesepiinamine.

      Eks selle ameti pidamisega ole nagu paljude teistega - kelle jaoks parim töö maailmas, kes veab päeva kuidagimoodi õhtusse. Mulle näiteks meeldib teismelistega suhelda. (Võõraste teismelistega on see lihtsam kui enda omadega.)

      Kõige häirivam on sellised suhteliselt mõttetud koolitused, varem sai neid iga õpetaja ikka ise valida, ehk selline tuleohutus oli vaid kõigile ühtmoodi. Nüüd on rahastamisega vist teisiti ja hästi palju on tõesti selliseid, kus sisuliselt uut või vajalikku on ikka minimaalselt. Eriti ei meeldi, kui koolitusi viib läbi ilma isikliku koolikogemuseta inimene - see oleks sama, kui nt vetelpäästjaid koolitaks inimene, kes ise vett kardab. Ning veel ei meeldi virtuaalse bürokraatia paljusus. (Viimase nõudmine sõltub ilmselt ka KOV-st kui koolipidajast. Mina täitsin viimasel aastal küll kümneid ja kümneid virtuaalseid ankeete.)

      Aga muidu on tore.

      Palk - eks meil ole siin teisigi alamakstud inimesi. Aga kõrgema palga vastu poleks muidugi midagi...

      Delete
    5. Minu meelest võiks veel rohkem õpetajaid öelda, et see tore :)

      A öökulli-tüübiks olemine võib saada segavaks faktoriks küll. Samas on siis natuke mänguruumi, sest ka minu meelest on peaaegu võimatu alustada tööpäeva kell kaheksa (ja särada), kell kümme oleks okei. Ja ma olen sellest murest meie tunniplaanitegijaga rääkinud, nii et tegelikult alustan ma (olenevalt tsüklist) üks-kaks korda nädalas esimese tunniga. Teistel päevadel hiljem. A neil päevil ongi esimesed tunnid üldiselt iseseisev kirjalik töö :D

      Palk peaks nüüd uuest aastast tõusma jälle. Küsimus lihtsalt selles, kui palju.

      Delete
  8. Notsu, põhikool ja gümnaasiumi on kaks erinevat maailma, ma olen püüdnud oma kommentaarides sama rõhutada, võibolla ei ole nii hästi välja paistnud :)

    A ma mõtlen, et kuidas need 30+ põhikooliklassid lastevanematele maha on müüdud. Sest tõesti, kui meil tekkis see olukord, et 1. klass tuli suurem kui riiklik norm+kovi lisa (ehk 26), siis see oli täitsa paha lugu. See on üks nendest kohtadest, millest ma aru ei saa. Meil on ju kokkulepe seaduslikul tasemel, miks seda siis ei järgita? See on sama, nagu ma ei saa aru, et inimesed vigisevad autojuhtide üle, kes venivad maanteel 90-ga. Selline ongi ju kokkulepe?

    ReplyDelete
    Replies
    1. lapsevanematele - ma oletan, et osale sedaviisi, et valik on "hommikune tunniajane kooliteekond või ületäidetud klass". Pluss see, et ega ma ei tea, kas Tallinnas-Tartus midagi normaalsemat valida ongi.

      Osale vanematele sellega, et "eliitkooli peab iga hinna eest saama".

      Delete
    2. This comment has been removed by the author.

      Delete
    3. ja vaata, seal Tartu-artiklis - http://tartu.postimees.ee/2576270/klassi-suuruse-erand-kipub-tartus-normiks - on asjale ka finantsiline seletus: kui koolis on mõni klass, mis on mõnusalt väike, st alla 24 lapse, siis peab mõni teine klass selle arvelt suurem olema, kui just linn ei ole nõus koolile rohkemate klassikomplektide jagu juurde maksma. Riik andvat koolidele palgaraha selle arvestusega, et klassis on lapsi _keskmiselt_ 24.

      Teine mure on see, et koolimajad ei ole kummist ja kui teha rohkemate laste saabudes rohkem klassikomplekte, siis tuleb mitu vahetust teha. Minu kui öökulli arust ei olegi see halb mõte, mulle meeldis lapsena õhtuses vahetuses käia ja see on see osa kooliajast, mil ma veel ei olnud unevõlas. A ma olen kuulnud, et hästi paljud pered üldse ei salli õhtust vahetust.

      Delete
    4. Eliitkoolide osast saan ma isegi aru. Vist. See on mingi kolmas maailm lihtsalt minu jaoks :D

      Rahastamise osas pean ma natuke uurima teadjamatelt inimestelt. Mulle endale tundub siis mingi ebakõla olevat, sest maakoolides ei ole meil nii palju lapsi norm. Ja ka seal õpetajad töötavad ja saavad palka.

      Delete
    5. Seadus võib olla, kokkulepe võib olla. Aga kui inimesed otsustavad ühel hetkel kollektiivselt a) kolida b) poolteist korda rohkem lapsi saada c) teatud koole vältida ja teisi koole eelistada d) korruptiivseid poliitikuid valida, siis on kokkulepete murdmised ja seaduse painutamised kerged tulema. (Ma kirjutasin sulle privas umbes sellestsamast, a ma ei tea, kas said kätte v ei.)

      Delete
    6. Mulle tavaliselt keegi ei kirjuta kirjakasti, nii et ma ei kontrolli seda eriti tihti :)

      Delete
  9. Maakoolides on omavalitsus arvatavasti motiveeritum ise peale maksma ja õpetajate palk ei sõltu seega ainult riigi toetusest.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei oska sellel kohal ka midagi täpselt arvata, aga selles väikses omavalitsuses, kus ma varem töötasin, toimis kogu linn haridusrahadega. Sellisel moel, et ükskord võttis direktor meid detsembris kokku ja teatas, et me peame olema valmis selleks, et sel kuul palka kätte ei saa, sest linn peab aasta lõpuks võlad ära maksma ja ainus raha on riigi antud õpetajate palgaraha.

      Delete
    2. Praegu olevat teisiti kui varem, aga "teisiti" paistab tähendavat peamiselt "segasem", kui vaadata nt siit maaomavalitsuste liidu leheküljelt.

      Ja siit loen, et osa õpetajate palgaraha (see, mis üle miinimummäära) tuleb koolis olevate klassikomplektide arvu järgi; aga üheks klassikomplektiks loetakse selles süsteemis põhikoolis _vähemalt_ 24 last. St see on alam-, mitte ülempiir.

      Delete
    3. Mulle hakkab häguselt meenuma midagi selle kohta, et Tallinnas ja Tartus on pearaha koefitsient 1,0 (äkki kuskil oli veel), mujal on suurem. Seega suurlinnades on oluline, et klassis oleks 24 õpilast, mujal maksab riik tühjad kohad mõnevõrra kinni.

      Lubatud ülempiir [see osa, mis KOV (kool) lisaks 24-le lubab] on vaba. Ja tundub, et "suurlinnades" ongi see päris vaba.

      Delete