Lõpuks ometi sai mere äärde! Ilma selleta poleks suvi nagu ikka see päris, kuigi me peesitasime juba eile järve ääres. Aga tõeline suve- ja puhkustunne tuleb peale ikka pärast mõnusat rannapäeva Häädemeeste tanklast kohvi kaasa ostes, et jaksaks koduni vastu pidada.
Muidugi ei möödunud päev ilma veidraid inimesi kohtamata. Kõigepealt need inimesed, kes Pärnu poole sõites meist mööda kihutasid. Kohati tekkis tunne, et tegelikult on nii, et ainult sada esimest inimest pääsevad randa. Prl Lumivalgeke oli roolis ja sõitis viisakalt tiba pealt 90, aga kaasliiklejad sõitsid meist mööda nagu postist. Kümme minutit varem randa, jeeee!
Rannas sattusime kõrvuti ühe eriti tigeda emaga. Tõsiselt veider oli. Ta oli randa tulnud koos oma väikese tütrega (kuskil viiene?) ja kogu aeg pahandas (kurjalt) lapsega, sest too tahtis vees olla. Ja natuke kaugemal vees ka. Okei, loomulikult on vesi ohtlik ja selliseid jubinaid ei tohiks oma vaateväljalt kaugele lasta, aga kui sa tuled randa koos lapsega, siis võiks ju eeldada, et ta tahab vees olla. Eriti kuna vesi oli tõsiselt soe. Oluliselt soojem kui järves ja isegi mina möllasin tükk aega lainetes. Ma olen seisukohal, et vesi peab olema vähemalt 25 kraadi, et ma sinna sisse viskuksin. Lisaks olid eriti mõnusad lained ka. Super ujumisilm oli. Ruudi oli reaalselt ainult siis veest väljas, kui ta Kabli pagari imehäid (ja peaaegu et jõuga välja võideldud) saiakesi sõi :D
Igatahes see naine kurjustas pidevalt oma lapsega, nii et lapse vanaema püüdis vahepeal asja siluda. Ühel hetkel tundus mulle, et naine andis lapsele laksu. Selle peale tõusin püsti, et olukorras paremat pilti saada ja vajadusel sekkuda. A pärast seda situatsiooni jäeti laps rahule ja ta võis madalas vees mängida ka. Ma ei tea, mis sellise muutuse põhjustas, võibolla aitas sigaret naisel rahuneda.
Aga et mu usk toredate inimeste olemasolusse säiliks, sain sõnumi ühelt oma õpilaselt (selleltsamalt, kes mulle söögi kõrvale "Fausti" ette luges), et tahaks mulle tuua lugeda üht raamatut, et kus ja millal ta selle üle saaks anda. Mulle väga meeldib, kui keegi niiviisi raamatut lugeda pakub. Eriti kui tegemist pole nagu päris sõbra või sugulasega.
No comments:
Post a Comment