Kaks päeva perepuhkust Ida-Virus möödus nagu niuhtigi. Jällegi oli väga tore, ega mul rohkemat polegi lisada, kui siin juba kirja pandud on saanud :) Ise pean ennast kokku võtma, et kirja panna oma emapoolse suguvõsa lugu, aga selleks peaks mõnest kohast pilti tegema ja siis lihtsalt maha istuma ja vaatama, mis kohad mul veel segased on. Igatahes saab ka see olema üks põnev lugu, sest ema poolt jookseb meie perre sisse kangete naiste lugu, selliste naiste, kes juba vanal ajal üksi lapsi said.
Aga praegu jääb see veel mu mõtetesse, sest juba homme hommikul alustame teekonda Salcgriva poole, et päikesepasitel kauni männimetsa vahel telkida ja imehead muusikat kuulata. Vihma ei saja. Kõik need kilest tehtud asjad võtsin ma niisama kaasa.
Kui eelmisel korral oli meil minekuga lapsehoidmispaanika, siis sel aastal oli transpordipaanika. Ma püüdsin juba ette kujutada, kuidas me üritame kogu oma kraami Peugeot 206 sisse pressida. Meid on ikkagi kolm väga suurte vajadustega inimest :D Õnneks olukord siiski selgines, nii et päris jalaga takka andma vist ei pea.
Elevus on igatahes hinges :)
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Juhhuuuuuu, meil ka asjad pakitud ja varsti hakkame liikuma!!!! Ma olen nii elevil, et sain öösel vaevu-vaevu kolmetunnise unelaadse asja iseendaga iseendale välja võideldud :D
ReplyDeleteMul on helge mälestus esimeselt punk laulupeolt. See lõppes üsna vara, aga Rakvere linn oli sellest hoolimata lihtsalt KINNI. Sest noh, laulupeotäis lauljaid ja vaatajaid läheb ju lihtsalt kenasti koju pärast üritust, mitte ei taha sõpradega maha istuda eksju. Niisiis läksime meie (lastega) Sõmeru Statoili, mis oli just remondijärgselt suure klaasist akna saanud, ja imetlesime vaatemängu. Klaasist ekraani taga oli majatäis sulelisi ja karvaseid, rohelisi ja roosasid, kes kõik olid kõledast Rakverest tulnud sõbraliku Sõmerusse kabanossi-sappa seisma.
ReplyDeleteJa suurepärases Tartu linnas oli meil sel kevadel sama kogemus - tulime hommikul Tartusse, aga linn oli KINNI. Kella kaheksa ja üheksa vahel oli ainus avatud koht - Statoli. Isegi kiirsöögiputka, mille kohta taksojuhid vandusid "see on alati lahti", oli meie tuleku puhul suletud. Mis siis ikka, istusime teiste seltskondadega koos Statolili kohvikus..
S.t. bensukas kui linna ainus avatud söögikoht on täiesti norm.
A Positivuse pärast tuleb teid kadestada. Läti lähedusel on selgelt oma võlud.
Kaur (hetkel Purtse külas Ida-Virumaal, varsti Lääne-Virumaale kontserdile)
Läti lähedus meeldis mulle eile öösel hirmsasti, kui vähem kui kahe tunniga oma koju oma voodisse magama saime :D
Deletemul oli üleeeile Rakveres pärast mustlasstatistitamist (lausvihmas) küll rõõm kogeda, et peatänaval oli Art Café südaööni lahti ja andis sooja suppi.
Delete(a ega ma ei tea, mis kell see punk laulupeo lõppemise "vara" oli.)
DeleteKell 11 õhtul. Tean, sest blogin: iiida.blogspot.com/2008/06/punklaulupidu.html
Deletevbla seda kohta siis ei olnud veel, guugeldus andis sama firma hotelli kohta info, et "asutati 2008. aasta lõpul", äkki ilmusid kohvik ja hotell korraga.
DeleteKui veel mälestusi heietada, siis kevadel Tallinnas pärast Linnateatri külastust ei leidnud meie kuskilt kohta, kus viisakalt maha istuda ja toidu kõrvale muljeid vahetada, vaid lõpetasime mäkis :D Ja me ikka üritasime seda vältida.
ReplyDelete