Saturday, January 31, 2015

Mehed ongi paremad?

Tegelesime soostereotüüpide ja soolise võrdõiguslikkuse teemaga. Natuke ühtepidi ja natuke teistpidi ja lõpuks pidid õpilased rühmades kokku võtma oma arvamuse selle temaatika kohta. Ma ei suuda siiani tulemusi uskuda - kaheksast rühmast kaks leidis, et meie ühiskonnas ei ole probleemi, pigem on püüab meedia meid uskuma panna, et kõik ei ole hästi. Tegelikult ikkagi ongi nii, et mehed on paremad juhid, sest neid on väiksest peale kasvatatud juhtideks, nad on tugevamad, motiveeritumad, suudavad paremini keskenduda tööle, kuna ei pea tegelema lastega. Ja kui mees läheb pere juurest ära, siis võibki olla nii, et ta ei olnud veel valmis peret looma.

Jah, need kaks gruppi olid ainsad, mis koosnesid poistest.
Postitaja: kell
Sildid: ,

15 comments:

  1. MarcaJanuary 31, 2015 at 10:11 PM

    Kõigepealt muidugi 5+, et selliseid teemasid tänapäeval koolis üldse käsitletakse, mu meelest meie ajal mindi "päris elust" küll kaarega mööda, aga mind huvitaks see, kas neil noormeestel oli ka mõni muu ühine tunnus - no näiteks klassi paremad/halvemad pead vms. See on muidugi mu soovmõtlemine siin :) Rühmade puhul jääb enamasti peale ühe või paari liidri arvamus. Sel juhul muidugi veel imelikum - kui segarühmades võitis siis ilmselt kellegi tütarlapse arusaam, kuidas seletada poiste hilisemat suuremat edukust? Kooli ajal läheb naiste arvamus rohkem korda? Peale kooli avastatakse, et elatakse siiski "meeste maailmas"?

    ReplyDelete
  2. EliisabetFebruary 1, 2015 at 1:08 PM

    Ma pean tunnistama, et ma ei oska tulemusi seletada. Selles klassis on vähe poisse - neljandik. Ja pigem pole nad liidrid, kõik pigem boheemlastest kunstnikuhinged, kes ajavad oma asja :) Ja seda enam ajab tulemus mind segadusse...

    ReplyDelete
  3. Hundi ulgFebruary 1, 2015 at 2:40 PM

    Hmm ... Kas pole äkki nii, et soorollidest rääkides ootame hoopis sterotüüpseid vastuseid? Mõistagi saame me õpetades ja harjutades poistelt kätte ka soovitud, poliitkorrektsed vastused.

    Nende noormeeste puhul oleks huvitav teada, kuidas nendel isadega ehk meeseeskujudega on. Teada on, et paljud lapsed kasvavad isata. Millest siis poistel sellised mõtted? Aga äkki mõtlevadki poisid ja tüdrukud erinevalt. Ka soorollidest. Saavad poisid vanemaks ja targemaks, siis taipavad, et kõigest, millest mõtled, ei sobi kõvasti rääkida ...

    ReplyDelete
  4. EliisabetFebruary 1, 2015 at 4:22 PM

    Ma jäin ise korra mõtlema, kas polnud asi selles, et tüdrukutele oli olulisem anda n-ö õige vastus? Kusjuures selles klassis on kolmveerand selliseid peresid, kus isa on ära läinud.

    ReplyDelete
  5. KaurFebruary 2, 2015 at 10:21 AM

    > kolmveerand selliseid peresid, kus isa on ära läinud.

    Misasja? Igasugu väike- ja tasandusklasse on olemas, aga kuidas selline kogum on saavutatud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. EliisabetFebruary 2, 2015 at 4:45 PM

      Ei ole ei väike- ega ka tasandusklass :D Ja okei, võibolla ma natuke liialdasin, on ehk kolm viiendikku.

      Ma ei oska öelda, kas see on midagi erilist. Ses mõttes, et nad kõik ei ole ju ka üksvanema lapsed, s.t neil on isa, aga nad ei ela koos oma bioloogilise isaga.

      Delete
    2. notsuFebruary 2, 2015 at 6:45 PM

      tundub isegi usutav, arvestades, et pooled lapsed pidid kasvama üksikvanemaga peres (reeglina siis üksikemaga). no ja kui liita need, kus see isa, kes kasvatab, ei ole bioloogiline isa, siis ei ole vähemalt kolm viiendikku mingi müstika.

      Delete
    3. AnonymousFebruary 3, 2015 at 1:52 AM

      Uhh!!! Stat-ameti blogiston mitu ülevaadet lastest ja üksikvanematest. Õige vastus on veerand, mitte pool, mis on ikkagi õudne suurus ja palju rohkem kui ma arvasin. 3/5 on selle valguses ilmselt täiesti võimalik. Muserdav.

      Delete
    4. notsuFebruary 3, 2015 at 3:32 PM

      Vabandust, ei kontrollinud. Kui ma mõtlen, kust ma selle "poole" võtsin, siis vist tüübilisest "anecdotal evidence'ist" - A. koolipraktika klassis olid pooled lapsed üksikvanema omad.

      Delete
    5. KaurFebruary 3, 2015 at 4:08 PM

      Kus te selliseid klasse näete ikkagi!!!

      Delete
    6. notsuFebruary 3, 2015 at 4:22 PM

      ma ütleks, kus A. praktikaklass oli, aga äkki on liiga tundlik inf.

      Delete
  6. LendavFebruary 3, 2015 at 11:54 AM

    Veerand tundub isegi vähe... Mu (lähemas) tutvusringkonnas on üksikvanemaid enamus. Neid peresid, mis on algusest peale koos ühiseid lapsi kasvatanud, on vähe. Mida nooremad pered, seda kaootilisem on seis, vähemalt võrreldes meie vanemate põlvkonnaga.

    ReplyDelete
  7. notsuFebruary 4, 2015 at 12:58 AM

    a muide, kui 25% lapsi kasvab üksikvanemaga JA üksikvanematel on reeglina vähem lapsi kui paarisvanematel, siis see tähendabki, et üksikvanemate kasvatada olev 25% jaguneb rohkemateks peredeks kui 25% kõigist lastest.

    st 25% üksikvanemaga kasvavaid lapsi tähendab, et lastega peredest moodustavad üksikvanemaga pered suurema protsendi kui see 25.

    ReplyDelete
    Replies
    1. notsuFebruary 4, 2015 at 1:01 AM

      näitlikult: oletame, et populatsioonis on 40 last; kui neist 10 on üksikvanemate lapsed, igaüks ainus laps; ja ülejäänud elavad suuremates peredes, mis on keskmiselt kahelapselised, siis on meil 10 üksikvanemaga peret ja 15 paarisvanematega peret. Mis tähendab, et lastega peredest moodustavad üksikvanemaga pered selles populatsioonis juba tervelt 40%.

      Delete
    2. notsuFebruary 4, 2015 at 1:06 AM

      aga mulle jäi sealt statistikaartiklist segaseks, kumba nad nüüd ikka loevad, kas üksikvanemate määra kõigi lastekasvatajate hulgas või üksikvanemaga kasvavate laste määra laste hulgas. Sest alguses on öeldud, et "Kõigist alla 18-aastaste lastega leibkondadest oli üksikvanemaleibkondi 24%" ja hiljem "Eestis kasvab iga neljas laps üksikvanemaleibkonnas (24% ehk 55 665 alaealist last)". Kui juttu pole just eri aastatest (leibkondade kohta käiv lause käis kindlalt 2011 kohta, aga laste kohta käivast ei saanud aru, kas sellesama 2011. aasta rahvaloenduse või 2014. aasta kohta, mil artikkel on kirjutatud).

      Delete

Subscribe to: Post Comments (Atom)