Läksin kohe jooksuga, põnev ju ikkagi.
Ja mis see kingitus siis oli?
Eriti jõhkralt koledate piltidega "Mäeküla piimamees" :D
Tegelikult on ikkagi nii armas, et inimesed kuulavad, mida teine räägib, ja peavad meeles. Sest raamatu pühenduseks oli irooniast nõretav kirjake: "Eliisabetile tema lemmikraamat :)"
HahaaaHaHaa :D
ReplyDeleteNaera-naera, ma tean, mis raamatud sina peaksid endale kingituseks saama :D
DeleteMul on ka selle raamatuga oma lugu. Mina, kes ma koolilapsena neelasin raamatuid, suutsin vaevata läbi lugeda "Ülesküntud uudismaa" ja "Ivan Ivanovitši"... "Mäeküla piimameest" ma läbi lugeda ei suutnud.
ReplyDeleteKui mu oma laps põhikoolis oli ja sama raamatuga jõudu katsus, otsustasin, et näitan eeskuju ja loen raamatu läbi.
Ma ei suutnud.
Tõesti, ma ei suutnud.
Ma ei suutnud ka last kuidagi motiveerida.
Talle andsin kätte Vilde romaani "Lunastus", mis juhtumisi kodus olemas oli.
Aga sellise kingitusena saada... vahva ju :)
Raamat on ikka parim kink :D
DeleteAga see, et sa ei suutnud ka täiskasvanuna "Mäeküla piimameest" lugeda, muudab mind natuke murelikuks. Ma ikka lootsin, et vanemana on see tehtav...
nüüd on 15 aastat möödas... äkki pean uuesti proovima...
DeleteOlen ju lugenud, milline oluline tähtsus sellel raamatul Eesti kirjanduses on.
Kingitus on aga super!
A mis selles raamatus nii jubedat oli? Ma ei suutnud nii mõndagi kohustusliku kirjanduse alla kuuluvat raamatut läbi lugeda (või no olgem ausad, alustadagi) aga selle lugesin läbi ja ei mäleta midagi eriti õudset. Meenub, et oli üks neiu (piimamehe naine), kellele meeldis kangesti raamatuid lugeda, ja veel nii, et mitut korraga, oli selline suht sümpaatne tegelane, oma ajast ees olev naine. Mees muidugi sihukest imelikku ei mõistnud ja kui mõisahärra tahtis naist ebasündsatel eesmärkidel endale, siis algul piimamees mõtles, et mis siis ikka, aga pärast tärkas ikka armastus/omanditunne. Muud ei mäleta, aga minu mälu juures võib öelda, et see raamat jättis lausa mingi jälje :)
ReplyDeleteEi mäleta, et seal oleks olnud inimese võitlust uudismaaga või kolme lehekülje pikkuseid sakraalarhitektuuri kirjeldusi, mis minusuguse murda oleks võinud.
Oh, ma ei teagi, mis mind selle raamatu juurest eemale peletab. See oli lihtsalt niiiiiiiii .... loetamatu? Ma ei tea :D Film on ka vaatamatu.
DeleteAga ma püüan, sest teema on ju põnev.
Ma kunagi püüdsin lugeda, aga see oli lihtsalt igav. Mind EI HUVITA, kuidas mu vanavanavanemad elasid, mida nad tundsid või mõtlesid...
DeleteKusjuures, mind niiväga huvitab, kuidas mu vanavanemad elasid. Aga raamat ei edenenud... nüüd mul minevikust lünk sees.
DeleteMul on samamoodi - mind väga huvitab meie mineviku teema, aga no see paganama piimamees....
Delete