Täitsa masendav ikka. Jõuluvana tõi mulle "Lohejooksja", mille lugemise peale ma olen küll mõelnud, aga siiani kuidagi siiski kõrvale hiilinud, sest tegelikult olen ma jõhkralt ninnu-nännu tüüp ja igasugused vähegi karmimad teemad teevad mind väga kurvaks. Lisaks võtan ma raamatuid ikkagi eelkõige eskapismivahendeina, aga miks pageda hirmsasse maailma, kui on olemas Harry Potter.
Kuna "Lohejooksja" sedasi koju kätte tuli, lugesin läbi. Ja tõsiselt pillisin. Kõigepealt raamatut lugedes, siis raamatule mõeldes. Ma ei teagi, mis mind kõige rohkem nutma ajas, vist ikka see üldinimlik süütunne. Või kultuurideülene soov olla oluline. Mitte tekitada pettumust. Olla julge. Nojah, kultuurist tulenev ebaõiglus tegi mind ka kurvaks. Ja kividega surnuks viskamine ajas iiveldama.
Raamat tekstina mulle kohati tegelikult ei meeldinud, meenutas mingis mõttes Minu-sarja võõra kultuuri tutvustamist. Aga raamat kui lugu meeldis väga-väga.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Nüüd järgmiseks uus karp taskurätte ja sama autori Tuhat hiilgavat päikest.
ReplyDeleteLugemisjärjekorras on kõigepealt "Ja mägedelt kajas vastu" ja pärast seda arvatavasti ka "Tuhat hiilgavat päikest". Kui ma selleks ajaks liiga kurb pole.
DeleteSüütunne mille üle?
ReplyDeleteMa loen reaktsioone Hosseini raamatule ja mõtlen, et see mehed marsilt, naised veenuselt mõttekäik on ikka nii, nii õige. Kuidas üldse saab mingi väljamõeldud lugu, mis ju ongi kirjutatud lugeja tunnetega manipuleerimimiseks, päriselt ka puudutada?
Aga kes tahab inglisekeelset lugeda, siis ma võin enda oma tasuta ära anda.
Peategelase süütunne selle pärast, mida ta tegi.
DeleteJa tead, ma ei usu, et asi on meestes-naistes. Mõni laseb ilukirjandusel end mõjutada, teine mitte. Ma kahtlustan, et mitte kõik naised ei lörista nutta. Ja samamoodi kõik mehed ei ütle "möh".
Kui raamat ei tekita minus tugevaid tundeid, siis on olnud suht mõttetu lugemine.
See päris kindlasti on naiste-meeste teema. Ma regulaarselt loen netist, kuidas naised võtavad mingite teemade peale nutta. Aafrikas lapsed nälgivad, Viljandis jäi kass põlevasse majja, inimene luges raamatut - ja naine nutab. No ei ole meestel sellist reaktsiooni, ei ole.
Delete"Lohejooksja" meeldis, kuna kirjeldab hästi keskkonda ja tegelasi. Lugu on seal aga minu jaoks lihtsalt hale. S.t. ma mitte ei hakka kaasa elama ja nutma, vaid vihastan autori peale (mis sa siin püüad mu tunnetega mängida!!!) ja ignoreerin kõike, mis autori arust puudutama peaks.
Ma ei nuta, aga kurvaks muutun. Lohejooksja ja eriti Tuhat päikest teeb sellepärast kurvaks, et need asjad on ju päriselt olemas. Afganistan on endiselt ebastabiilne piirkond ja ilmselt koheldakse naisi-lapsi endiselt halvasti. Mul on kurb inimloomuse pärast, mis sallib sõda, sadismi ja hävingut.
DeleteSee on siiski mingi hulk naisi, kes nutavad. Mina näiteks ajalehest loetud loo peale ei nuta, mõte sellest, et Aafrikas lapsed nälgivad, ka pisaraid ei too. Aga ma olen vabalt võimeline "Isa Goriot´d" lugedes nutma. Mida suurem osa naisi ei tee :D
ReplyDeleteJa see, et mehed ei nuta (või vähemalt ei kuuluta seda internetis) ei tähenda ju veel, et nad ei oleks puudutatud, või...?
Tihti siiski tähendab. Sa "Torupillist ja Haldjatest" seda rumala naise muinasjuttu tead? Kui ei, loe - hea lugu on!
DeleteOi, Virunurm-kurinurm, ma loen siit, et sul on ju ka emotsioonid, kui sa näiteks filme vaatad: http://kurinurm.blogspot.com/2014/11/poff-2014.html A sinu emotsioonid on kindlasti paremad ja targemad ja tekivad palju õigemas kohas kui selle blogi autori omad, onjä?
DeleteOo oidku, keegi teab mu blogi, olen meelitatud! Aga kui see väga palju emotsioone väljendab, siis olen midagi valesti kirjutanud. Ja muidugi on sul õigus, minu emotsioonid on head ja teiste omad on rumalad :)
DeleteA. oli sellest "Lohejooksja" filmist igatahes väga puudutatud, kuigi vist ei nutnud - aga ta räägibki, et soorolliline "mehed ei nuta" on talle nii tugevasti sisse sööbinud, et ei saa, isegi kui tahaks või oleks vaja.
ReplyDeleteKaur, me peame siinkohal leppima tõdemusega, et jääme erinevatele seisukohtadele - ma ei usu, et mehed "tulevad marsilt" ja neil puudub võime loetu/nähtu peale puudutatud olla. Seda küll, et nad on õppinud oma tundeid teisiti kanaliseerima, jepp. Aga sellist olemuslikku erinevust ma ei usu. Ehk on asi selles, et mul on kogemused teistsuguste meestega :)
ReplyDeleteMehed nutavad, kui lemmiktiim skoorib viimasel minutil. Või sümpaatne sportlane teeb maailmarekordi. Või spordifilmid. "Gladiaatori" film vist ajas ka norutama. Ehk siis mingi kangelaslikkuse teema, mulle tundub. Vähemasti meie pere täiskasvanud mehega on nii, ausalt.
ReplyDeleteAastane põnn nutab lõdvalt igat sugu asjade peale, aga eks ta peab veel seda meestevärki õppima. :-D
> Mehed nutavad, kui lemmiktiim skoorib viimasel minutil.
ReplyDeleteTeil on mingid oma mehed siis. Ma ei tea ühtegi meest, kes telekast sporti vaataks, ammugi sellele päriselt kaasa elaks. Eliisabet, jaa, ilmselgelt jääme eri arvamusele.
Mul on seejuures kerge naiste kohta arvamus kujundada, sest nad kirjutavad / te kirjutate internetti nii palju. Perekoolid, delfi naistekad, enamik bloge - on sisuliselt puhtalt naiste mängumaa. Loed ja õpid! Aga kui palju on meeste foorumeid? Ja kui palju on selliseid, kus nad räägiks endast, mitte arduinost või kalapüügiks? Ainus eesti mees, kes enda tunnetest kirjutab, on minu teada Justin Petrone...
Näh, ma alles praegu avastasin selle kommentaariumi siin :) Ma pean tagasihoidlikult tunnistama, et minu kogemused meestega ühtivad Kauri omadega - ehk siis ma pole kohanud ühtki meest, kes oma emotsioone välja näitaks. Mina löristan iga asja peale. See sama raamat, reaalsed lood ajalehes jne. Äkki siis lihtsalt vastandid ses osas tõmbuvad?
ReplyDeleteJa tõesti, Justin Petrone on kuldaväärt leid - kuidas me muidu üldse teaksime, et mehed kah midagi tunnevad :)
kui imdb-st nutukate filmide lehekülgi lugeda, siis seal ikka kah mõni kirjutab stiilis "õu kuulge, ma olen 24-aastane düüd ja nutsin selle filmi peale / klomp oli kurgus, kas mõnel teisel mehel oli veel nii? " - mispeale talle vastab tavaliselt ikka rohkem kui üks mees, et jajaa, mul ka.
DeleteNhhh, ma vist hängin mingite spordivesistajatega siis...:-)
ReplyDeleteMinu ümber on elu jooksul olnud igasuguseid vesistajaid :D
ReplyDeleteVäga väga sooviks eesti keelset , kasvõi ära osta, kui kellelgi veel saada. Kõik läbimüüdud :(
ReplyDelete