Sa püha püss, sain praegu sellise elamuse, et ei tea, kas nutta või naerda. Ootasin, et Rudolfo magama jääks ja panin ajaviiduks telksi käima. Millegipärast valisin saate "Suletud uste taga" ja tuleb tunnistada, et alates esimestest hetkedest olin täiesti naelutatud televiisori ette. See oli uskumatult halb saade :D Päriselt, noh. Ma kahtlustan küll, et ma pole esimene, kes seda ütleb, aga see ei vähenda minu hämmastust. See oli nii kohutav, et kui teema poleks olnud nii tõsine, arvaksin, et inimesed teevad nalja. Ma ei saanud üldse aru, miks nii ebausutav formaat ja nii ebausutavad tegelased.
Lugu oli tegelikult väga traagiline - mingi neiu oli saanud lapse väga halva mehega, kes ise tööl ei käinud ja sundis neiut prostitueerima. Ja kui neiu enam ei tahtnud, siis peksis.
Aga no see esitus.
Kahtlen siiralt, kas on võimalik veel suuremat elamust saada.
Tulevaste põlvede tarbeks mainin ära, et sel aastal käisin esimest korda ujumas 25. mail. Vesi oli jahedavõitu (21 kraadi :D), aga seda karastavam. Mäletan veel seda viimast tõeliselt kuuma suve, kui paar nädalat (kui mitte kolm) järjest oli ligi 35kraadine kuumus ja vesi järves enam ei jahutanud. Praegu seda ohtu veel polnud, ja ilmaprognoose arvestades niipea ei tule ka.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment