Esmaspäeval tulin töölt, väsinud ja näljane. Ja mida mina näen, kapi peal ootab mind väike tort. Nii armas, hr H oli enne äraminekut mulle üllatuse teinud (A) Loomulikult läks tuju kohe paremaks. Hiljem selgus, et ta oleks esmaspäeva hommikul juba tahtnud mind selle tordiga üllatada, aga kuna ma läksin juba öösel (loe: poole kaheksast) tööle, siis ei jõudnud.
Kolmapäeval hr H-ga Tallinnast tagasi sõites hakkasin mõtlema ja meenutama, lugesin näppude peal kuupäevi, kuni jõudsin rõõmustava uudiseni: "Kuule, meil oli esmaspäeval ju pulma-aastapäev." Ise tõsiselt särades, näe kui tore. Paari minuti pärast jõudis mulle kohale veel üks tõik: "SELLEPÄRAST sa siis tõidki mulle tordi."
Hr H tegi miskipärast nägusid.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Veits piinlik lugu :D
ReplyDelete