Saturday, December 29, 2012

Aasta 2012 (osa 2)

Jätkan siis oma meenutusi lõppeva aasta kohta.

Teater, muusika kino
Edasiminek on olnud nähtav :D

Teatris sai käidud seitse korda, mis on ses suhtes OK, et reaalselt sain teatriharrastuse taastada pärast kolimist, mis teeb siis viis kuud, mis tähendab, et keskmiselt korra kuus sai kunsti vaadatud. Suurim elamus oli ikkagi "Idioot", kuigi "Boulgakoff" meeldis ka. No Tjorven on mõneti teisest kategooriast ja jääb ka kindlasti meelde.

Mulle meeldis ka see, et olen jõudnud selleni, et lähen üksi teatrisse. Ma olen ikka seda lahedaks pidanud, meeldivalt sõltumatu. Samas ei õnnestunud see mul väga hästi, sest iga kord kui ma teatrisse läksin, oli seal siiski mõni tuttav. Üldiselt rohkem kui üks. Viimasel korral läks peaaegu õnneks, aga kui vaheajal maha istusin, et võtta kotist raamat, ilmus mu kõrvale pioneeriks maskeerunud hr Peatoimetaja, nii et ma ei saanudki üksildast kunstihuvilist edasi mängida. Mitte et mul selle vastu midagi oli, muidugi mitte.

Kontserte oli kolm - RockRamp, folk ja Muse. On vist selge, mis mulle kõige rohkem meeldis :D

Ja kinos käisin ka, ei meeldinud. Lisaks vaatasin sel aastal enda kohta üsna palju filme, nt "Nipernaadit" ja "Sügisballi". :D "Libahunti" ja "Põrgupõhja uut Vanapaganat" vaatasin ka. Ja muidugi seda poppi filmi, kus Julia Roberts läheb Itaaliasse ja Balile. Huvitav igatahes on see, et mul on tekkinud põgus mõte erinevate filmide vaatamisest. Näiteks tahaks ma üle vaadata "Surnud poeetide ühingu" ja "Siberi habemeajaja" Mõlemad on netis ka täiesti olemas, nii vabandusi nagu poleks.

Uued teadmised

  • kringel maitseb palju paremini, kui talle võid peale määrida (aitäh, Mihkel)
  • how come? tähendab kui ´s nii? No tegelikult puudutab see punkt kogu mu arenevat inglise keelt, mida ma viimased 5 aastat pole aktiivselt kasutanud, kuid nüüd pean vähemalt kaks korda nädalas.
Sotsiaalne elu
Paraku tuleb tunnistada, et ka aasta 2012 ei toonud selles vallas tohutut arenguhüpet. Jätkuvalt suhtun lähedastesse suhetesse üsna tõrksalt. Ja jätkuvalt ei suuda ma tuua ühtki ratsionaalselt põhjendust, miks ma seda teen. Mida sellest aastast välja tuua:
  • korralikke kohtumisi prl Luisa Lottaga - 3 (juuni alguses Tartus, millalgi suvel mu vanemate saunas, detsembris minu kodus. Sünnipäev ei lähe täiskorrana arvesse. Paranda mind, kui milleski eksin)
  • leitud uued tuttavad, kellega teatris käia (jah, need on mu kolleegid)
  • leitud uus tuttav, kellega tantsuõhtutel käia :D
Ruudi
Midagi pole parata, aga see aasta ikkagi jääb paljuski Ruudi-aastaks. Ma ei hakka siin rohkem sellele tähelepanu pöörama, olen juba varemgi halanud, lihtsalt mainin ära. Ma nii loodan, et üks kümne aasta pärast meenutan ma seda siira muigega, kuidas Ruudi ei suvatsenud suusatada või magas vannitoas. Kui see juhtuks kellegi teise lapsega, siis see oleks ju natuke naljakas. 

Majanduslik seis
Kuna mu eelmise aasta kokkuvõte sisaldas väga palju hala ka raha teemadel, toon selle kategooria sisse ka nüüd. Tuleb tunnistada, et seis on oluliselt parem. Vahel tunnen, et isegi muretsema panevalt parem, kuna kohati tundub mulle, et rahataju kui selline on kadumas. Ja tegelikult on minu meelest siiski nõme ohjeldamatult tarbida. Mitte et mind häiriks väga see, et ma saan endale lubada rohkemat kui esmatarbekaup. Näiteks täna hommikul mõtlesin, et mul on siiski fööni vaja, ja läksin poodi ja ostsin. Õnneks on mul vist tähemärgiga kaasa sündinud suundumus pigem säästa kui laristada. Ja kogumahus suurim kuluartikkel on ikkagi olnud teater ja raamatud, mis on vähemalt mu hingele kosutust andnud. 

***

Kokkuvõtteks siis. Mõneti üles-alla aasta on olnud, aga üldises toonis selgelt positiivne. Suuremad asjad on paigas või liikumas suunas, mis mulle meeldib. Igapäevaelus oli endassesüüvimist rohkem kui kunagi varem, eks see käib suurte muutustega ikka kaasas. Ja kohati näib mulle, et minu "mõõnaperioodid" on mind ümbritsevatele inimestele raskemini talutavad kui mulle endale. 

Nii et kui ma nüüd eelmise aasta lõpetasin rõõmuga, sest järgnev pidi ju ometi parem tulema, siis seekord jätan lõppeva aastaga siiski südamlikult hüvasti ja jään ootama, mis siis edasi. 

No comments:

Post a Comment