Ma ei tea, kas asi on selles, et ma lihtsalt keeldun halbu asju mäletamast, või selles, et pärast prl Vaprakese haigusesaagat ja Ruudi sisseelamisprobleeme ei tundu igapäevased väljakutsed enam kuigi olulistena. Maja, millesse kavatsesime kolida, müüakse maha? Eks leiame uue.
Mõtlik paus.
Kavatsesin siia kirjutada nimekirja asjadest, mida võiks nimetada halvaks, aga mis pole üldises plaanis nii olulised. Ja mul ei tulnud midagi meelde peale majasaaga. Kindlasti oli 2016. aastal hetki, kui ma olin kurb. Kui ma olin hirmul. Kui ma olin pettunud. Veel märtsis oli Ruudiga probleeme (see oli see aeg, kui ta sai märkuse, et ladus matemaatikatunnis endale kõik laual olevad asjad pähe. Tõeline rõõm lugeda igale emale), möllasime muusikakooliga, Ruudi omaette möllas oma suhetega.
Siiski polnud need probleemid nii hullud kui 2015. aasta omad.
Tuleb vist õnneks tõdeda, et midagi tõeliselt jõledat sel aastal polnud.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment