Suvised toimetamised

Uskumatul kombel on mu poeg sirgunud nii suureks meheks, et läks kolmeks päevaks mere äärde suvitama, samal ajal kui mina kodus aega surnuks löön. Tegelikult ei ole aega surnuks löönud, puhanud olen. Eile käisime näiteks kinos vaatamas filmi, mille nime hääldust mina pole suutnud ära õppida. "Eyjafjallajökull". Kes ei mäleta, siis see on see Islandi vulkaan, mis suitsu välja ajas ning üle Euroopa lennuliikluses kaose tekitas. Mu vanem õde oli sel ajal parajasti Londonis, kuhu ta läks ettenägelikult broneeritud hotellikohaga. Kohale jõudes selgus, et hotell oli vahepeal lõpetanud tegutsemise. Ja lisaks mölla see eyja-asi, nii et neil oli meeleolukas reis.

Filmis oli ka tore reis. Ei saa öelda, et tegemist oleks olnud väga originaalse looga - mees ja naine, lahutatud, üksteist vihkavad, satuvad vulkaani tõttu koos reisima oma tütre pulma. Ja loomulikult teevad igasuguseid sigadusi nii üksteisele kui ka ümbritsevatele inimestele. Kõige toredam oli selles filmis autosse ehitatud kirik koos sisseehitatud pihitooli ja püha vee automaadiga.

Mõnes kohas sai hea suutäie naerda ja mõnes kohas olid hingematvalt ilusad loodusvaated. Meelelahutuseks tore vaadata, aga hiljem arvatavasti ei mäleta enam suurt midagi.

Pärast seda külastasime toda Ameerika söögikohta Taskus (jumal teab, mis selle nimi on) ja võin teile kinnitada, et Mississippi erilise retsepti järgi tehtud šokolaadikook on seal jumalik. Hiljem väisasime ka kaubandusvõrku, kust mina skoorisin endale vanaroosad päikeseprillid, mis on võrreldes teiste saagiga kehv tulemus, aga vähemalt on prillid ilusad. Nagunii olen ma viimastel päevadel ostnud endale riideid, näiteks Hiina-teemalise hommikumantli ja oma elu esimese maxikleidi.

Muidu tegelen vaikselt oma sünnipäevaga.