Ma pole suurem asi kokkaja. Elan küll illusioonis, et võiksin olla suurepärane kokk, aga ma lihtsalt ei viitsi sellega tegeleda. Igaks juhuks ei hakka seda illusiooni ka kokkamisega rikkuma :) Igapäevaseid roogi teen ikka, ja näiteks minu tehtud lasanje on küll väga hea. Ka pannkooke oskan ma hästi teha. Ja kotlette. Aga söögitegemine ei ole minu jaoks midagi lahedat, ma ei kujuta ette, et ma võiks lihtsalt meelelahutuseks otsida välja udupeeni retsepte ja neid katsetada. Selle jaoks on mul hr H, kellel on tõesti kätt toidu valmistamise jaoks.
Selle eest pirtsutan ma söögiga väga vähe. Seeni ma ei armasta, sest neil on minu jaoks liiga arusaamatu struktuur. Külmutatud juurviljad keedetuna ei kuulu samuti minu toidulauale, neil lihtsalt pole õiget maitset. Ja makskaste on minu meelest liiga intensiivse maitsega. Aga rohkem mulle ei meenugi, mis mulle ei meeldi.
Mõnikord, kui hr H-d kodus pole, käime Ruudiga rämpstoitu söömas. Sellised toredad patused hetked meie elus, kui ostame juustuburgereid ja sööme neid televiisorit vaadates. Aga tihedamini ostame õhtusöögiks puuvilju ja sööme neid lõhkemiseni. Ruudi on õnneks ka seda tüüpi, et sööb, mida on.
Ja kooke pole mul üldse mõtet küpsetada, sest neid pean ma üksi sööma.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment