Ma olen tagasi. Ja kuigi väsimus on tappev, nii et kuulus pearinglus on tagasi koos kõige selle juurde kuuluvaga (keskendumisraskused, mäluhäired, kohatu itsitamine), olen ma nii-nii õnnelik, et mulle on antud elu poolt võimalus olla klassijuhataja just sellisetele täiesti suurepärastele inimestele.
Meie reis läks väga hästi. Eks Hiiumaa ise on niivõrd lõõgastav koht oma tuulte, randade, metsade ja tuletornidega. Aga ka seltskond on tõepoolest üle prahi. See, kuidas nad siiralt vaimustusid kõigest, kuidas nad tundsid kõige vastu huvi, kuidas nad olid valmis kõike tegema, kuidas me kokku hoidsime. Ja keegi ei läbustanud, keegi ei muutunud labaseks või ebameeldivaks. Kõik said aru, et kooseksisteerimiseks tuleb teatud moel käituda, nii et kõik tunneksid end mugavalt.
Ja kui me viimasel hommikul veel väikese seltskonnaga jõudsime päikesetõusu vaatama ja oli täielik vaikus. Ning siis nägime kitsekesi (me ei suutnud määratleda, kas tegemist oli metskitsede või hirvedega, nii et leppisime kokku, et nad olid "kitsekesed") ja sookurg huikas ning päike muudkui tõusis ja värvis metsa kollakasoranžiks - siis ma tundsin, et ma olen nii õnnelik ja tänulik maailmale, et mu süda hakkab lõhki minema neist tunnetest.
Need oli kolm väga erilist päeva minu elus.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Tore ;) Ma just hommikul kiikasin siia, et näha, kas oled tagasi ja kuidas siis läks...!
ReplyDeleteSee on küll tõsine aww-kommentaar :) Ma olen hetkel ka muidugi väga avali südamega ja kõik hea läheb kõvasti-kõvasti hinge.
DeleteIse oled aww!! Meedia on täis seda, kuidas moodsad lapsed on rikutud ja õpetajad ei hooli, sellele vastu on tore lugeda päris elust, kus on toredad lapsed ja hoolivad õpetajad!
DeleteMul on hea meel, et minu emotsioon ka väljapoole jõudis. Kusjuures selle meediapildi üle olen imestanud - kindlasti on Eestis palju-palju lahedaid õpilasi, aga üldse ei kuule neist. Ekstratublide õppetulemustega lastest veel, aga lihtsalt sellest, et praegused noored ongi ilusad ja head inimesed... mulle praegu ei meenugi, millal ma sellest viimati lugesin. Minu õnn on see, et ma näen neid igapäevaselt :)
DeleteKas ma tohin küsida, kus koolis Sa ōpetad?
ReplyDeleteKüsida ikka võib, mul on küll tõrge otse välja öelda kooli nime, sest see oleks sama hea, kui lajatada siia oma täisnimi :D Mitte et mul oleks illusioon, et seda poleks võimalik välja mõelda mõne loetud postituse põhjal :D, aga ikkagi ei taha nii otseselt öelda. Annan kooli osas kaks väga selget vihjet: 1. See on praeguse hariduspoliitika kontekstis väga oluline kool, sest ühes tähtsas kategoorias on ta esimene. 2. Tegemist on kulka arhitektuuri aastapreemia saanud hoonega.
Deletema niiiiii saan aru neist tunnetest ...
ReplyDelete