Päälinnas

Mul väga meeldib, et vahetevahel korraldatakse meile kenasid silmaringi laiendavaid ettevõtmisi. Täna näiteks käisime koos kolleegidega Tallinnas Kumus (Vilde muuseumis ja Ülemistes iseenesest ka). Kergelt kohatu oli ainult see, et ma ei tundnud suuremat osa oma grupikaaslastest, see-eest nemad näisid mind vägagi hästi tundvat. Kohalik kuulsus nagu ma olen.

Kumu oli tore, meie giid Helena Risthein oli meeldivalt irooniline, isiklik ja väga laialdaste teadmistega. Kohati oli natuke piinlik ka, sest ta alustas tihtipeale oma lauseid sõnadega "nagu te kindlasti teate". Me ei hakanud tema illusioone lõhkuma, et tegelikult ei tea, ja talletasime uue info oma mällu.

Kusjuures selle mitte teadmisega on imelik teema. Elus tuleb ikka ette olukordi, kus selgub, et ma ei tea seda, mida minult eeldatakse või mida mind ümbritsevad inimesed teavad. Iseenesest ei ole minu jaoks väga suurt probleemi seda ka tunnistada. Aru ei saa ma aga sellest, kuidas mõned inimesed on pigem uhked selle üle, et nad mingeid asju ei tea. Viimasel ajal on päris palju kriitikat tehtud näosaate kohta, sest seal olevat kogu aeg artistid, keda ei teata. Esiteks minu meelest pole neid "tundmatuid" tüüpe väga olnud, praegu meenub mulle too Soome naerja, kellest ma varem tõesti midagi ei teadnud. Aga isegi kui ei teaks, siis poleks ju kuigi raske guugeldada ja mingit üldpilti artistist saada? Miks eeldada, et kui mina ei tea, siis ongi tundmatu ja mõttetu tegija? Aga see selleks.

Kumus kohtusin tulevase ämmaemandaga, kes jagas oma esimesi muljeid sünnituspraktikast. See on ka maailmas üks kummaline fenomen, et ikka kohtud inimestega täiesti ootamatutes kohtades. Parim oli see, kui ma sattusin kokku ühe inimesega Berliini lennujaamas. See oli ootamatu. Tulevast ämmakat Kumus kohata polnud ses mõttes ootamatu, et ta elab Tallinnas :D

Ülemistes käisin muidugi SportsDirectis ja ostsin endale helkuritega jooksukindad. Ma olen tükk aega mõelnud, et need võiksid mul olemas olla, nüüd siis sain. Muud sealt osta polnud, sest netist saab sama kraami odavamalt. Ja veel ostsin mingile tüübile 1-eurose kõnekaardi. Ta nii kenasti palus ja üldse ei tahtnud raha, vaid just kõnekaarti. Sellest rahast polnud mul üldse kahju. Pärast ostu hakkas ta küll moosima, aga suutsin jääda väärikaks ja minema kõndida.

Selline kena päev oli.

Kohver on ka enam-vähem pakitud. Kangesti tühi on ainult teine. Saab kõvasti kingitusi osta :D