Eilne ime vajab jäädvustamist - käisin nimelt filmiõhtul :) Ma ei mäleta, millal ma viimati vaatasin kaks filmi järjest, nii et minu jaoks oli tegemist täieliku maratoniga. Minu kaaslane prl Vaprake vaatas aga minu lahkumise järel veel ühe filmi, nii et ilmselgelt olen ma nõrk.
Aga esiteks vaatasime filmi "1+1" ehk "Intouchables", mida on vist kõik inimesed näinud ja armastama hakanud. Nüüd kuulun ka mina kõikide inimeste hulka. Hullusti tore film - vahepeal saab kõõksumiseni naerda, vahepeal on niii kurb. Lõpuks on mõnusalt helge meelolu, tõeliselt positiivset maailma ehitav film.
Teiseks valisime filmi "Me peame rääkime Kevinist". Aktuaalne teema, eksole. Film oli... häiriv? Esialgu oli raske sisse elada, sest pidev vaheldumine mineviku ja oleviku vahel oli jälgimatult kiire. Võibolla kinos, kus polegi muud varianti, kui vaikselt ekraani vaadata, oleks kergem olnud. Samas oleks kinos film tervikuna kindlasti oluliselt masendavama mõjuga olnud. Õhku jäi väga palju küsimusi - MIKS ometi? Miks ometi oli Kevin beebist peale nii salakavalt halb? Miks ta kiusas oma ema? Miks ta tappis just need inimesed? Miks ema jäi elama kohta, kus kõik teda põlgasid? Miks kogukond ema nii kohutavalt põlgas, kui ka ema kaotas oma lähedased? Miks-miks-miks? Film oli hullusti läbi mõeldud, kõik need paralleelid oleviku ja mineviku vahel, detailid riietes ja muu selline. Vahepeal arutasime prl Vapraksega, kuidas oli neil õnnestunud leida Kevinit mängima nii ühte nägu inimesed - beebist noorukini olid näitlejad kangesti ühtemoodi.
Teine film tekitas rohkem mõtteid, aga uuesti vaataks muidugi esimest :)
Üks teine kord jälle.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Kevin oli psühhopaat ja see on enam-vähem ainus vastus, mida sa vajad. Kahjuks koolitulistajate vanemad peavad kannatama niisugust hukkamõistu. Hiljuti tuli üks tore draama sarnasel teemal - Rudderless.
ReplyDeleteTore draama sarnasel teemal? :D
DeleteKusjuures psühhopaadiks olemine vastab põhimõtteliselt mu küsimustele, aga ikkagi tahaks rohkem aru saada. See on nagu see, et vahel ongi maailm halb koht, aga ikkagi tahaks teada, miks.
Loe Jon Ronson "The Psychopath Test". Lisaks sellele, et see aitab paljudele küsimustele vastuseid leida, on see ka muidu huvitav ja lahe lugemine.
ReplyDeleteJa kahjuks psühhopaatlus on täpselt samasugune ajupuue nagu iga teine. Lihtsalt sellega on see õudne lugu, et seda ei pruugigi märgata enne, kui hilja.
Ma muidugi lihtsustan hetkel rängalt , aga kuidas nad leidsid inimesi üldse Kevinit mängima ? Lugesin seda raamatut mõni aasta tagasi ja siiamaani üritan unustada. Seni pole õnnestunud :D. Pooleli jätta ka ei saanud - kogu aeg oli tunne, et järgmisel leheküljel muutub kõik normaalseks, peab ju muutuma! Ei muutunud. Nüüd vahel hakab suvalisel hetkel tekst peas end kerima :) . Siuke mõjuv lugemiselamus :)
ReplyDeleteMul igatahes tekkis filmi vaatamise järel tahtmine raamatut lugeda. Vähemalt pole mul lugedes lootust, et kõik läheb veel hästi :)
DeleteKui läbi loed , siis muljeta ;)
Delete