Kuna ma depressioon leidis iseenesliku lõpu, olen taas hakanud huvi tundma maailmas toimuva vastu. Ja mis ma avastasin - sel ajal, kui mina iseendaga tegelesin, on toimunud üks skandaal. Okei, skandaal on tugev sõna, seda ei ole toimunud. Aga midagi kulmu kergitama panevat ehk küll. Või vähemalt mõtlema panevat.
Asi on siis selles. Lugu saab alguse mõnevõrra eemalt, aga selles tekstis on alguspunktid viidatud ning lõpptulemus on kohe alustuseks ära öeldud.
Inimestele, kel lingile klikata ei viitsi või siis klikkavad, aga lugeda ei viitsi - Mikk Pärnits oli kutsutud ühte viimasel ajal pildil olnud väikelinna lugejatega kohtuma, aga kohtumine öeldi ära pärast seda, kui selgus, et hr Pärnits on kirjutanud väga emotsionaalse arvamuse koolitulistamise kohta.
Esimese lugemise järel mõtlesin, et ma ei saanud äkki õigesti aru. Igasuguseid nussimisi oli ses tekstis minu maitse jaoks selgelt liiga palju. Aga kui ma ka pärast teist lugemist ei saanud aru, miks peab sellise asja peale inimese politseisse viima või takistama tal inimestega kohtumast, olin segaduses. Okei, sellest saan ka aru, et siinkohal mängib teatud rolli ka see, kes kirjutas, mitte ainult see, mida ja kuidas oli kirjutatud. Aga ikkagi.
Igatahes koolis, kuhu ta esialgu kutsutud oli, härra käis. Ja tulistamisest ei rääkinud.
Mul ei ole isegi depressiooni vabanduseks tuua, aga ma polnud ka sellest midagi kuulnud. Igatahes mul tuleb nüüd päris hirm naha vahele, ei oleks arvanud, et asjad päriselt ka niimoodi käivad. Ju siis olin naiivne.
ReplyDeleteMinu jaoks on see näide "keelajate" lugemisoskusest ja üldteadmistest. Mitte juhuslikult ilmus Pärnitsa algne tekst lehel, mis viitab nihilismile. Väga tõsiste mõtete väljendamiseks kasutas autor rõhutatult seksuaalvaldkonna slängitermineid (minu jaoks samuti ehk põhjendamatu rohkusega), et stilistiliselt rõhutada oma tõekspidamist ja arvamust Süsteemist, allakriipsutatult vastandudes sellega. Ning osaliselt tuleb seda teksti käsitleda ka kui ilukirjanduslikku, sobides mõne kirjutamata noorsooromaani minategelase sisemonoloogideks. Seega mitmed kihistud. Muidugi, bibliograaf ei pea olema kirjandusteadlane ja ei pruugi olla tingimata isegi kirjandussõber, et analüüsida teksti vormi ja sisu.
ReplyDeleteKuigi Pärnits kasutab palju n-sõnu ja igal teemal ma temaga alati ei nõustu, kuigi sageli nõustun, ütleks ma siiski, et mulle ta meeldib. Aga mind teeb väga murelikuks, et umbes pooled lugejatest ei suuda tema teksti tõelist mõtet läbi hammustada. Kui palju ma olen viimasel ajal Facebookis näinud Nihilisti tekste sheeritamas nende inimeste poolt, keda sheeritav tekst tegelikult pilab... Nii et jah, temaga on keeruline. Siis viiaksegi igaks juhuks politseisse ja tehakse muud tsirkust.
ReplyDeleteMa ise tunnen, et mul on piinlik selle loo pärast. Sest ka mina olen elanud õndsas naiivsuses ega teadnud, et meil on ikka veel riik, kus anarhiste viiakse igaks juhuks võimude juurde ülekuulamisele.
ReplyDelete