Üks, kes kõik on...

Teate, suht nilbed ajad on. Oleks ma seda varem teadnud, ma poleks koolilehte üldse enda kanda võtnud, ma oleks sinna hämara aja häälutustesse läinud. Sinna nagunii lapsi ei tulnud. Igatahes olen viimase kahe päeva jooksul ennast seitse korda seaemandaks vihastanud ja selle kõrval pool päeva ebanormaalselt itsitanud. Inimeste vastutustundetus ning see, et tekstid on väga vähesel määral toimetatud, ajab mind hulluks. Järgmise lehe lood peavad kirjutama minu poolt valitud kolm inimest, kelle nimesid ma siinkohal avalikustama ei hakka, sest vähemalt kaks neist on nii egomaniakid, et kindlasti guugeldavad ennast regulaarselt ja siis  saavad nad teada, et mul on selline kaval plaan.

Itsitamine muuseas polnud lehega otseselt seotud, kui nüüd lõpuni aus olla. Ma olin entusiastlikult tänasesse päeva mahutanud ka ühe suuremahulise vestluse tüübiga, kes oli veendunud, et ta on võimeline oma kursusehinnet tõstma. Kuna mul tõepoolest pole midagi selle vastu, kui inimesed saavad paremaid hindeid ja selline formaat on meeldivalt individuaalse lähenemisega, olin selle kõigega nõus.

Asi nägi kokkuvõttes välja nii, et me istusime poolteist tundi (!) ühes söögikohas ja noh .... vestlesime. Nii pikalt sellepärast, et noormehel polnud ju mõistlikke ainealaseid teadmisi, küll aga kuhjaga enesekindlust ja improvisatsioonioskust. Ja ma lõpuks tõesti tahtsin näha, kas ta ühel hetkel murdub. Krt, ei murdnud :D Filosoofia ajalugu antiigist 19. sajandini, kõik võtsime läbi. Sekka ka arutluskäike stiilis "mul on väga kõrge IQ" ja "ma pole seda ainet läbinud, aga ma olen väga haritud". Nõnda kirja pandult ei kõla see üldse toredasti, aga ausalt, see oli äärmiselt võluv :D Selline hunnitu enesekindlus. Ja sellises vanuses poleks mina küll nii julge olnud, et (mees)õpetajale kogu aeg otse silma vaadata. Eriti kui ma oleksin aru saanud, et ma räägin teemast mööda :D

Kokkuvõttes olin MINA pärast seda totaalselt läbi, nii et kui itsitades toimetusse tagasi jõudsin, küsis hr Peatoimetaja ühel hetkel, kas ma jätsin oma joogi vahepeal järelvalvate, käisin ehk vetsus või midagi, ja Härra kasutas seda kurjasti ära. Kusjuures tunne tõesti oligi selline.

Btw, hr H lubas hr Peatoimetajale pudeli teha, kui too ajalehe kinni paneb. Kellelegi käib vist närvidele, et kogu aeg ninutsi arvutis olen. No tegelikult käib mulle ka :D