Üks, kes kõik on...

Leht sai valmis. No nii valmis, et sai trükikotta ära saata. Mul pole elus nii vähese puhkusega vaheaega olnud.   Vaim on nii väsinud, et ... on väsinud. Lisaks tegin ühe piinlikuvõitu avastuse ja mõtlen nüüd, mis selle avastusega peale hakata. Igatahes on üle saja aasta tõesti selline tunne, et mine või baari. Jama on see, et siin linnas pole ju kellegagi minna. Kui mitte võtta kaalumisele varianti, et kuskile lihtsalt sisse astuda ja imbuda seltskonda, kus on tuttavad. Neid mul ju jagub. Kahjuks on need mu õpilased :D