Sunday, April 1, 2012

Nädalavahetuse eri

Eile pärastlõunal, kui ma olin parajasti lõpetanud aia selle osa riisumise, kus lumi on juba ära sulanud, ja kohvi juues raamatut lugesin, helistas mulle Heiko. Kui järele mõelda, on see üks tobedus, kui inimesed, kes on üksteisest nii umbes 500 meetri kaugusel, helistavad omavahel. Aga igatahes ta helistas ja ütles, et võiks ujuma minna. Tegelikult on plaan juba pikemat aega õhus olnud; kui Ruudi oli beebi, siis me ikka vahel käisime kahekesi, aga siis läks ujula remonti ja pärast seda on kuidagi mõte maha käinud. Eile aga tundsin, et võiks tõesti. Paks pakk abiturientide proovieksameid ka üldse ei morjendanud :D

Põrr Kuremaale koos naabrionu ja naabripoisiga. Jaa, väljast oli see hoone tõesti kauniks tehtud, neoonkiri seinal ja puha. Aga sisemus :minestunudmammu: OK, basseini ei oska ma kommenteerida, vesi nagu vesi ikka, kuigi sellest ma ei saanud aru, miks jumala pärast need radadeeraldajad olid värvi järgi kokku panemata. Ma armastan ujumist, see on mu lemmiktreening. See tähendab, et ma ujun korralikult, tempoga, ja panen pea ka vette. Seega oleks mul hea teada, millal ma basseini lõppu hakkan jõudma, et mitte täie hooga vastu seina põrutada. Kogemustest tean, et umbes 22 tõmbega ujun ühe pikkuse ära, aga viitsin ma jah kogu aeg lugeda. Ühesõnaga, tavaliselt on basseini lõpud märgitud punaste eraldajatega, Kuremaal mngitel segastel põhjustel on üritatud jälgi peita. Kellegi peen huumor?Ühesõnaga., bassein basseiniks, aga duširuumid on seal ikka tõeline tase :D Suur lage ruum, ühes seians reas vanaaegsed dušid, kooli kekatunnid tulid kohe silme ette. Plaatidel kohati suured vahed sisse tulnud, teiste pesuvee pritsmed, jahedus...Arusaamatu lihtsalt. Kas tõesti oleks vaheseinte ehitamine siis nõnda kulukas, see muudaks mulje seitse korda inimlikumaks ju.

Ruudi muidugi nautis täiega, hüppas ja kargas. Ainult sauna polnud nõus minema. Heiko selle eest ainult piinles :D Ta ju üldse vett ja ujumist ei salli. Siiani kusjuures olen hämmingus, et ta oli nõus selles ürituses osalema. Inimesed suudavad mind ikka üllatada :) Aga mõte minipuhkusest kuskil spaas pole vist siiski kuigi mõistlik.

Sellele viimasele hakkasin mõtlema tegelikult juba Viimsis koolitusel olles.Vaatasin mööda minnes, millise hinnaklassiga Viimsi puhul tegemist on. Mitte et ma väga teadlik selles osas oleksin, aga mulle tundub, et mitte kõige odavam variant. Aga nt toad olid seal sellised, et ühtki lisaromantilist mõtet küll pähe ei tule. See viimane võis küll tuleneda asjaolust, et olin ühes toas koos oma põhikooliaegse geograafiaõpetajaga. Jääb üle vaid jumalat tänada, et mitte gümnaasiumiaegsega. Aga jah, kogu selles hoones polnud romantikast jälgegi, söögisaal oli pigem soliidne söökla, spaa osas olid mullivannid ja saunad, ei midagi erilist. Bassein muidugi ka, mida külastasin kõikidel hommikutel, lõunapausidel ja õhtutel, sest ma ju jumaldan ujumist. Soojas vees ujumist. Ja sellises basseinis ujumist, kus ma saan aru, millal bassein lõppeb. Aga kõige selle eest maksta 119 eurot ühe inimese pealt...tundub suhteliselt mõttetu. Siis ikka parem lihtsalt hotell ja muud lõõgatsused kuskilt mujalt juurde võtta. Mitte et selline variant odavam oleks, aga emotsioon loeb siiski ju ka. Tobe on minna kodust välja ööbima kohta, mis meenutab spordibaasi. Et kui ikka mingil hetkel minipuhkuse planeerimiseks läheb, siis tuleb midagi muud välja mõelda.

Täna parandasin kaheteistkümnendike tööd ikkagi ära. Tähendab, esimese osa, kirjandite juurde tõesti ei jaksa minna, sest lugemisosadki kurnasid väga-väga ära. Tulemused olid ka suhteliselt kesised, huvitav, kas tekstid olid rasked (olidki, aga minu meelest mitte raskemad kui varasemad) või olin mina kitsim punkte andma (tundub ka kuidagi uskumatu), aga üle pooled tööd jäid alla 20 punkti. Mis on ikka kõva tagasilangus eelmise korraga võrreldes. Kokku peaksid kõik ikka tulemuse kirja saama, aga suhteliselt nõrgad hinded. Kurb on see, et suurim probleem oligi küsimuste mõistmises, mitte tekstide mõistmises. Pluss ka see, et väga palju lobiseti oma arusaamadest, kuigi küsimus oli just teksti analüüsis. Loodame, et see on märk sellest, et päriseksam läheb paremini :D

3 comments:

  1. Tegelikult on helistamine oluliselt normaalsem kui kaugusest karjumine ja siis üllatumine, et keegi millestki aru ei saa. Ausalt, minuga juhtub seda kogu aeg, sest kolmandale korrusele heli ei jõua, aga esimesel korrusel olles tundub kõik vägagi selgelt arusaadav olevat.

    ReplyDelete
  2. Mul on tunne, et ma üksinda vaevun midagi kommenteerima ka :D

    ReplyDelete
  3. Tegelikult oleks kõige mõistlikum kõndida selle inimese juurde, kellele sa midagi öelda tahad, ja siis öelda :D Aga nii vanakool olla tundub kurnav :D

    Aga see, et sa üksinda kommenteerid, näitab ju, et sa oled tõeliselt eriline inimene. Muidu ei pruugiks ju sellest arugi saada...:P

    ReplyDelete