Minu raske elu autoomanikuna

Ilus kevadine õhtu. Istusin lõõgastunult oma kodu ees trepil ja jälgisin härra H-d, kes kohendas meie lillepeenart, ja Ruudit, kes jalgrattal mööda teed kimas. Mõnus ja rahulik oli olla. Järsku teatab 
H: "Muuseas, meil, tegelikult rohkem s i n u l  on suur probleem."
Mina: "???"
"Mhmhm, viie päeva pärast ei saa sa enam oma autoga sõita."
"Miks ometi???"
"Naelkummidega ei tohi enam sõita."
"Aga mul on ju lamellid?!?!?!"
Pisut väisnud vaikus teiselt poolt.
Vedasin siis ennast auto manu ja tee või tina, ongi naelad.

Üldiselt on ikka selge, et minusugused peaksid jääma ühistranspordile truuks.