kolmas päev

Üldiselt olen nüüd jõudnud sellesse staadiumisse, kus ma mõistan ka prantsuse keelt. Või vähemalt on mul luulud, et ma mõistan. Ja see ei ole tegelikult hea, kuna see tuleneb eelkõige väsimusastmest. Tekib kerge paanika, kui ma mõtlen selle peale, mida kõike ma järgmiste kuude jooksul pean ära tegema. Iseenesest on ääretult lahe, aga ma ei kujuta ette, kust ma selle aja leian. Rohkem tõesti ei jaksa, lugesin just tükk aega süvasemiootlist teksti, nii et olen suht susspanduu. Sest päev enne seda oli tõeliselt intens, you know. Kipun inglise keeles mõtlema ja see ei meeldi mulle ka üldse, eriti õhtuti, sest õhtuks olen ma nii väsinud, et inglise keel on primitiivne, seega ka mõtted muutuvad primitiivseks.