Nii väsitav kooliaasta algus oli mul viimati siis, kui esimest aastat tööle läksin ja Ruudil polnud lasteaiakohta, nii et pärast tööpäeva võtsin üle lapsehoidmise (tol sügisel sai Ruudi kaks, nii et ta ikka vajas mõnevõrra suunamist) ja järgmise päeva tunde valmistasin ette pärast seda, kui Ruudi magama läks. Tegelikult vist nii raske praegu pole, sest tollal võtsin ma kaalust meeletult alla, nüüd aga vähemalt ei võta juurde, kuigi ma trenni ei tee. Igatahes. Ma olen kurnatud. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vähemalt on suuremad tööd selleks tsükliks suuremalt jaolt ära hinnatud, mis tähendab, et viimased nädalad saavad olema puhas lust ja lillepidu (*naerab kurjalt enda üle*).
Järgmisel nädalal on Ruudi sünnipäev ja ma reaalselt kaalusin cateringi tellimist, sest mõte söökide valmistamisest ajab mind mõnevõrra iiveldama. Ära jäi tellimine põhiliselt seetõttu, et pakutud menüüd olid kahtlaselt igavad. Õnneks on Ruudil suhteliselt primitiivne maitse sünnipäevatoitude osas ning soovitud küpsisetordi ja krõpsudega saan ma ehk hakkama.
Kooli osas on teatav stabiilsus saavutatud, nii minu kui ka Ruudi emotsionaalses seisundis, nii et üldiselt ei purska me kumbki enam ootamatult pisaratesse. Stuudiumisse tulevad igapäevaselt kenad hinnangud soravalt lugemise ja töökäskude mõistmise ja muude sarnaste asjade eest, kuigi Ruudi ei saa suuremalt jaolt aru, mille eest need tulevad, sest enda arvates pole ta neid asju teinud :D Mõningase mõtlemise järel meenub talle, et tõesti, luges paar rida või midagi taolist. Ja viimase nädala käitumise osas arvas ta ise, et saab kollase näo (valikus on veel roheline ja punane), sest päris mitu korda olevat õpetaja pidanud teda keelama, aga õpetaja oli siiski arvanud, et tegelikult on ta palju viksimalt käitunud kui varem. A ja ta jõudis arusaamani, et kehalise ja matemaatika õpetaja ei ole tegelikult üks ja seesama inimene. Ta algusest peale mõtiskles, kuidas on võimalik, et erinevates tundides on ühel ja samal inimesel nii erinev iseloom :D
Kandleõpingud on jõudnud akordideni, ootan juba kannatamatult, millal on aeg küps "Smells like teen spiritiks" :D
Ja kuuvarjutust me ka ei näinud, kuigi tõusime kenasti kell viis üles (Ruudi pane äratuse), sest need pagana pilved...
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Meil on laste sünnipäeval olnud juba aastaid iseteenindus: paneme külalised süüa tegema. Kas teil ei ole mingit lihtsat seltskonnatoitu, kus sa annad rahvale toormaterjali ja instruktsioonid kätte ja edasi igaüks ise vaatab, kuidas saab? Ka vestlus veereb süüa _tehes_ palju lõbusamalt kui lihtsalt süües.
ReplyDeleteKool... eile õitses meie e-koolis taas vabandus "X hilines esimesse tundi lapsevanemate süül", st meie pere ei ole hakkamasaamisega ikka veel järje peal. Nutuhooge pole... õnneks... homeerilist naeru tuleb aga kogu aeg.
Ma kahtlustan, et ega ma millegi väga ajamahuka valmistamiseni isegi oma mõtetes ei jõua :D Üks võõrustajasõbralik variant on ka see, et külalised võtavad ise midagi mõnusat kaasa (mu emps lubas juba täidetud mune teha).
DeleteJa siis selline haridus-artikkel:
ReplyDeletehttp://www.theatlantic.com/education/archive/2015/09/introverts-at-school-overlook/407467/?single_page=true
"The way in which certain instructional trends—education buzzwords like “collaborative learning” and “project-based learning” and “flipped classrooms”—are applied often neglect the needs of introverts. In fact, these trends could mean that classroom environments that embrace extroverted behavior—through dynamic and social learning activities—are being promoted now more than ever. These can be appealing qualities in the classroom, of course, but overemphasizing them can undermine the learning of students who are inward-thinking and easily drained by constant interactions with others."
hah, ma pool tundi tagasi just mõtlesin, et äkki peaks seda mõne koolipostituse all linkima. ette jõudsid.
DeleteSee artikkel seostus mul Ruudi (ja mu enda kunagise) häiritusega koolilärmist. Äkki ma olen siis ikkagi kah introvert.
Olete mõlemad salaintroverdid :D
DeleteLingina ka:
ReplyDeletehttp://www.theatlantic.com/education/archive/2015/09/introverts-at-school-overlook/407467/?single_page=true
Ma olen täitsa mõelnud, kui kaugele me selle koostööpõhise õpetamisega läheme. Hetkel on Eestis küll juba puhtalt klassi möbleerimisest tulenevalt igapäevaselt lihtsam korraldada traditsioonilist õpet. Samas, tunni elavdamiseks tuleb ikka ette, et leidke koos pinginaabriga lahendus sellele probleemile. Ja viisteist paari pinginaabreid tekitab päris kõva lärmi. Isegi 30 inimest, kes lihtsalt hingavad, tekitavad müra :D
ReplyDeleteKusjuures meie koolimaja on ju suhteliselt nullist ehitatud uue õppimise paradigma järgi, mis tähendab, et eraldatud vaikset kohta lugemiseks, mõtlemiseks, olemiseks ei olegi. Mitte kuskil. Isegi raamatukogu on avatud ruum.
aaaa kui õudne.
DeleteTÜ raamatukogus tehti kah selline rumalus: mööbli uuendamise käigus asendati palju vanu laudu, millel olid osa istekohtade juures boksid, tavaliste laudadega. Tulemus on see, et nüüd mahub vähem inimesi laua taha: kui enne oli peadpidi boksis istuv inimene küllalt eraldatud, et ka teised julgesid sama laua taga istet võtta, siis nüüd piisab ühest inimesest, et terve laud oleks hõivatud, sest ega eestlane naljalt sellise laua taha istuma ei lähe, kus keegi juba ees on.
DeleteÜldse tundub, et kopli stiilis töökeskkond on mingi hullus, mis võeti USAst üle, mõtlemata, kas see siinsesse kultuuri sobib (isegi USAs ei sobi kõigile, aga sealses kultuuris on inimesed siiski rohkem pidevalt suhtlema treenitud). Ma tean kontoritöötajaid, keda on "avatud kontoriga" piinatud. Väikest viisi hakkavad kontoriülemused juba aru saama, et see mõjub töötamisele halvasti, ja on hakanud kontoreid uuesti turvalisemaks liigendama. Huvitav, kas koolides tuleb see kõik samamoodi läbi põdeda.
DeleteKuidas edeneb? Mul on endiselt vaheldumisi nutu- ja pahameelehood. Helgeid momente on ka, aga sigavähe.
ReplyDeleteMillalgi võiks teha sissekande sellest, kas / kuidas mõjutab kooli nägemine lapsevanema pilgu läbi sinu kui õpetaja tööd.
Mis ma oskan kosta - täna saadeti tüüp tunnist välja, sest ta suutis kuidagi ärevusest laua ümber lükata.
DeleteUmbes nii lähebki.
See "kuidas läheb" oli rohkem retooriline küsimus, ja teine pool oli rohkem sisuline. Aga, khm, jah.
DeleteTead, ma sisulisteks vastusteks pole veel võimeline (vt eelmine kommentaar) :D
Delete