"Kodumaa karjed"

Juba puhtalt sellepärast, et asi oleks dokumenteeritud, panen kirja ka selle, et vahepeal toimus meie linnas kultuurisündmus. NO99 käis külas "Kodumaa karjetega".

Tore oli see, et saal oli rahvast täis. Kui mina pileteid ostsin, oli neid veel väga palju üle, nii et ma hakkasin juba muret tundma, et kui keegi vaatama ei tule, siis rohkem NO meile külla ei satugi. Õnneks oli mure ennatlik.

"Kodumaa karjed" ise oli väga šeff. Ses mõttes et tegelikult ei kõla ülemäära põnevalt etendus, kus on ainult üks mees, kes esitab Eesti riigis kõlanud tekste. Aga tegelikult oli tõesti põnev, isegi minusugune kange kanniga tüüp istus rõõmuga poolteist tundi. Selles osas kummardus Jaak Printsile, kes tõesti täiega pani. Ma suudan tund aega järjest niiviisi, aga ma pean muidugi vahepeal kontrollima, kas kuulajad ka mind kuulavad. Printsi kuulajad olid vabatahtlikult maksnud selle eest :D Ja mina näiteks elasin südamest kaasa. Eriti põnev oli Erika Salumäe olümpia finaalsõidu reportaaž, mul tuli niiii meelde see, kuidas kõik oli ja kuidas mu isa pisardas.

Mõtlesin ka sellele, et tegelikult mul vist ikka on vene keeles vähemalt A1 tase, võibolla isegi A2, sest ma sain üldjoontes aru ka venekeelsetest sõnavõttudest. Tegelikult peaks vist olema B1, aga seda ei saavutanud ma kunagi.

Üldiselt ei ole tuju ülemäära ülevoolav, kool on jätkuvalt mõnevõrra valus teema.