Saturday, September 5, 2015

Introvert/ekstravert

Nüüd on ehk paras aeg rääkida natuke teemal "Kuidas introverdina kasvatada ekstroverdist last". Või siis tegelikult... rääkida sellest, miks ma sellest kirjutada ei saa. Siin tekib nimelt kaks probleemi: kas mina ikka olen introvert ja kas mu laps ikka on ekstrovert :D

Okei, mul on selgeid introvertseid jooni - ma eelistan üksi töötada, mul ei ole suurt sõpruskonda, ma vajan suhteliselt palju aega üksiolemiseks ja ma ei salli telefoniga rääkimist. Ma ei tea küll, kas viimane võiks üldse olla seotud introvertsusega, võibolla on see lihtsa hälve :D Samas ei ole mul mingit probleemi avalikes kohtades võõrastega rääkida või näiteks tööl koondada inimesi koostööd tegema. Põhiline on see, et ma ei taha nende inimestega (nood võõrad või ka need töökaaslased) sügavamalt suhelda. Kas see viimane on märk introvertsusest (ma ei taha ennast avada) või ekstrovertsusest (mind väga ei huvita sügavuti minemine) on selgusetu.

Ruudiga on asjad sama keerulised. Ta armastab teiste lastega mängida, tal on erakordselt palju oma arvamust, mida ta absoluutselt ei häbene, tal ei ole probleemi avalikes kohtades võõraste lastega mängida. Aga samas on tal väga suured probleemid suhete edasiarendamisega.

Hmmm, praegu avastasin, et mu poeg on minu moodi :D

Üldiselt arvavad inimesed, kes näevad Ruudit oma sõiduvees, et tegemist on just juhitüüpi väljapoole elava kodanikuga. Tal on lennukad ideed, hea planeerimisoskus... ja lisaks kõva hääl, mis annab teada, mida ta tahab.

Mina näen aga seda väikest poissi, kes oma esimese koolinädala lõpus polnud enam päris kindel, kui palju talle see koolivärk ikkagi meeldib, sest need paganama vahetunnid on nii pikad ja lärmakad. Ja kooli raamatukokku (kus oleks vaiksem ja rahulikum) ta häbeneb minna. Ja näiteks nihutas ta oma laua koolis teistest eemale, et ta saaks üksi istuda.

Hr H arvas, et esialgu ei tasuks väga muretseda, esimese kolme päevaga ei peagi veel kõigiga sõbraks saama. Peaasi, et alustuseks õpetajaga hästi läbi saab.

Nii et tegelikult ei oska ma teile rääkida, kuidas introvert peaks ekstroverti kasvatama, sest tegelased on vist puudu :D Ja üldiselt on lapse kooliminek minu jaoks emotsionaalselt oluliselt keerulisem olnud, kui ma aimata oskasin. Seepärast on mu oma töö kuidagi õudselt teisejärguline olnud, mis on tegelikult ka natuke kurb.

4 comments:

  1. Oo, tunnen vahetundide koha pealt kaasa. Mäletan hästi, kui vastik see lärm oli.

    ReplyDelete
  2. Minu lapsele ka see lärm esimesel aastal ei meeldinud aga nüüd teisel aastal pole veel probleemiks olnud, ehk vajab harjumist. Jõudu! :)

    ReplyDelete
  3. Mind natuke lohutab, et lärmi on ka teisi häirinud, aga sellele vaatamata on ellu jäädud :) Aitäh!

    ReplyDelete
  4. See sõna on muidu tegelikult a-ga: ekstravert. Vt ka http://www.eki.ee/dict/qs2013/index.cgi?Q=ekstr*vert&F=M.

    ReplyDelete