Wednesday, August 26, 2015

Elu võimalikkusest väikelinnas

Sesamy andis mulle ülesande.

Ülesandeks oli kirjutada teemal "Elu võimalikkusest väikelinnas".

Johhaidii, mõtlesin ma, kui seda nägin :D Miks mina nii keerulise teema sai. Ma võiks kirjutada näiteks teemal "Mina, raamatusõber" või "Kuidas introverdina kasvatada ekstroverdist last" või hoopis "Millised toonivad juuksemaskid on parimad punastele juustele". Aga ülesanne on ülesanne, nii et ma püüan oma mõtted ritta seada.

Esiteks tuleb vist ära märkida, et ma pole kunagi suurlinnas elanud. Enne kooli elasin alevis, kooliajal väikelinnas, siis ülikooli ajal Tartus, pärast seda viis aastat maal ja nüüd tagasi väikelinnas. Et võrdlusmomenti mul tegelikult pole, kui jätta kõrvale pea kuuaegne resideerumine Berlinis (mis muuseas meeldis mulle to-hu-tult).

Teine asi, mis tuleb kohe selgeks teha, on see, et minu meelest pole mu kodulinn üldse väike väikelinn. Ses mõttes et meil on siin teater, gümnaasium, kolm tavapõhikooli pluss Waldorfkool (ja lasteaed), päris mitu päris mõnusat kohvikut, ööklubi (tegelikult äkki isegi rohkem kui üks?), rong sõidab läbi, isegi peaaegu kino on olemas (kuigi miskipärast kipume ikkagi Tartusse kinno minema, sest seal saab vaadata 3D-kino ja osta filmi kõrvale nachosid), rand, kaks raamatupoodi, akadeemia, pärismusmuusika ait, staadion, Hessburger, muusika- ja spordikool... Ühesõnaga, palju asju :D

Väikelinnaks muudab mu kodulinna asjaolu, et tuttavaid inimesi kohtab kahtlaselt tihti. Professioonist lähtuvalt on minu jaoks suvel suht nõme poes käia, sest igal pool naeratavad leti taga vastu inimesed, keda ma muidu olen harjunud istuvas asendis nägema. Mul on selline kiiks, et töö käigus olen ma väga huvitatud oma õpilastest, ma vestlen nendega kõikvõimalikel (ka isiklikel) teemadel, aga oma isikliku vaba aja tahan ma endale jätta.

Tundub, et põhiline, mis inimesi suuremate linnade poole tõmbab, on võimaluste rohkus. Seda nii tööalaselt kui ka meelelahutuse osas. Raske kommenteerida, sest oma esimese töökoha sain ma päris väikeses linnas ja on üsna selge, et oma tollase haridusega ma Tartus või Tallinnas seda poleks saanud. Õige haridusega inimesi on seal lihtsalt nii palju. Aga just tänu sellele kogemusele sain ma oma praeguse töökoha.

Väikestes kohtades on ametite jagamisel muidugi see nüanss, et inimesed tunnevad üksteist. Ja vahet pole, kui väga me püüaksime vältida onupojapoliitikat, paratamatult mängib see kaasa. See on see vana lugu, et vabamüürlased valitsevad maailma. Valitsevadki.

Meelelahutuse osas oskan ma veel vähem kaasa rääkida, sest ma ei vaja väga palju väljaspool kodu toimuvat. Kohvikutest ja teatrist peaaegu piisab mulle. Eile aga käisime Ruudiga 7D kinos. See ei ole küll pikk meelelahutus, aga see-eest intensiivne :D

Miks mulle siin linnas elada meeldib:

  • teoreetiliselt on siin võimalik hakkama saada ilma autota. See on küll puhas teooria, sest kui auto on olemas, siis kipub ta ka kasutusel olema;
  • Ruudi saab südame rahus (nii minu kui enda südame) omapäi ringi hängida;
  • siin ei ole eriti palju kiirmoekettide poode, mis muidu võiks tarbimisharjumust negatiivselt mõjutada;
  • loomulikult meie teater;
  • meie mõnusad kohvikud;
  • meie linn on äärmiselt ilus :D Siin tuleb nüüd mängu ka fakt, et ma olen siin linnas alati väga heades kohtades elanud. Alguses miljoni dollari vaatega järvele, siis järveäärses eramajade rajoonis ja nüüd miljoni dollari vaatega eramajas. Aaa, vahepeal elasime veel vaikses piirkonnas peaaegu teatri kõrval :D Ka minu igapäevased teekonnad on alati läinud läbi looduse või imearmsate vanalinna tänavate. Ehk et kui ma elaksin mõnes magalapiirkonnas, siis äkki ei tunduks mu kodulinn mulle nii ilus. 


Mis siin linnas mulle nii palju ei meeldi:

  • pealinn jääb natuke ebamugavasse kaugusesse. Seda enam, et öisel ajal puudub meievaheline ühistranspordiühendus;
  • teatav konnatiigistumine ja ringkaitse mõningates olukordades (nagu see inetu lugu ühe meie põhikooli ja selle juhtimisega);
  • inimesed tunnevad tänaval ära ja teavad, kes on su vanemad ja teised sugulased (see oli ka põhjus, miks ma pärast ülikooli oma sünnilinnast kaugele kolisin. Mitte et see oleks mind päästnud äratundmisest :D )
  • ägedaid baare pole. Ma mõtlen sellist mõnusat hängimispaika, kus vahel harva käia. Tegelikult meil üks on, aga see on väga väike ja üsna kindla seltskonnaga. Pigem on ööklubilaadsed tooted või pubid karaokeõhtutega;
  • puudub veekeskus ja kino. 


Üldiselt tundub mulle, et väikeses kohas elamine eeldab inimtüüpi, kes ei vaja väga palju välist stimulatsiooni, kes on valmis töötama mõnel pigem klassikalisel töökohal (või siis saab hakkama igapäevaste sõitudega või vabakutseliseks olemise stressiga) ja kes suudab üle olla faktist, et inimesed räägivad temast.

Minu jaoks kaalub väiksus kõik muu üle. Tallinna pikad vahemaad ja närviline liiklus kurvastab mind, meil siin oli ummik ükskord siis, kui peatänava foor hulluks läks :D

Ma ei oskagi öelda, kuivõrd ma nüüd teemas suutsin püsida, sest nagu ma juba alguses ütlesin - teema oli minu jaoks keeruline, sest tegelikult on mul laias laastus ükskõik kus elada, kui ma saan teha tööd, mis mulle meeldib, ja kus mu kõige lähedasemad inimesed on õnnelikud :)

25 comments:

  1. Berliin on minu meelest üldse hoopis teine tera, kui rääkida maailma suurlinnadest. Ise küll ei elanud Berliinis, ent Saksamaa elu ajal külastasin seda tihedalt ja siiani on see mu lemmik suurlinn üldse. Isegi Tallinn on minu jaoks palju kiirem ja närvilisem, kui Berliin.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Äkki sellepärast mulle just Berlin meeldibki. Tegelikult ei ole minu arvamus üldsegi mitte pädev, sest ma pole üheski teises suurlinnas kunagi elanud :)

      Delete
  2. Berliini kohta väidavad sakslased (sh berliinlased) ise, et see on Saksamaa vaesteküla. Ja "minu Berliin" on minu arust Minu-sarja kõige parem raamat, soovitan väga!

    ReplyDelete
  3. Kindlasti on võimalik väikelinnas elada :) ja arvata on, et inimese närvikavale mõjub see hästi.
    - Tallinn on väikelinn vaid Eesti kontekstis. Kui su elukoha valikud oleks Tokyo, Istanbul või Tallinn, siis tunduks Tallinn mitte linn, vaid küla. Linna moodi arhitektuuri on meil siin umbes kaks hektarit. Mets on igas suunas käeulatuses.
    - Liiklus? Sõitsin korra värskete inglise kolleegidega Mustamäelt Swissoteli, tipptunnil, ühtlaselt 60kmh (Sõpaka roheline laine noh), ja mäletan nende kilkamist "sellisel ringrajal tahaks ise ka elada!" Ummikus olen ma viimase aasta jooksul istunud 1 korra, ja siis olin ka ise loll & süüdi. Tallinna liiklus on kiire, mitte närviline.
    - Ma ei usu, et poodide olemasolu v puudumine inimese tarbimisharjumusi muudaks.
    - Raha. Eesti sees on Tallinn enam-vähem ainus koht, kus Euroopa mõistes normaalset palka saad. Igapäevast elamist see ei muuda: väikelinna elu on vastavalt odavam. Aga kui väikelinlane või ta lapsed tahavad endale mõnda vähegi kulukamat hobi, siis hakkab raha piirama. Tsiteerides Reena tänast kirjutist - "miinimumpalka teenivatel inimestel ei ole ju raha, et trennis käia või muude selliste meelelahutustega tegeleda." Aga ta on lisaks trennile vaja ka Ala-Artšasse jõuda ja Verdon'i ja selleks ei piisa ka mediaanpalgast.
    - Kuidas teil linnavalitsuse ja korruptsiooniga lood on? Ma loen Kalaranna uudiseid ja nutt tuleb kurku, aga kas väikelinnades on seis parem?
    - Ja siis see hariduse teema, mis on eelnevaga natuke seotud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. - Mulle tundub küll, et võimaluste rohkus mõjutab tarbimisharjumust. See võib muidugi sõltuda inimtüübist. Ja mingil hetkel tuleb mängu see, kas sa saad seda endale lubada või mitte. Kas või see, et pikkadel hommikutel tööle minnes astun läbi kohvikust ja võtan kohvi kaasa, mida mul tegelikult vaja pole. Ja mida ma maal elades isegi ei igatsenud, sest seda võimalust lihtsalt polnud. Nõnda olengi ma sel nädalal tarbinud kolm kohvitopsi, mida ma tegelikult ei vaja ja mis suurendab prügi hulka nii minu enda prügikastis kui ka maailmas tervikuna. Vabandan end sellega, et topsid on loodussõbralikud ja kohvioad on fair trade :D

      - Palga osas - minu lähisugulased, kes ELAVAD minuga ühes väikelinnas, teenivad... palju? :D Aga nad töötavad Tallinnas ja Tartus. Aga valikuid nii trenniks kui kõigeks muuks on siin kohapeal muidugi vähem, seepärast käin ma jooksmas, mitte strippaeroobikat tegemas. Ja allesjäänud raha eest ostan endale mahekohvi ja trenniriideid :D

      - Kusjuures väikelinnas teeb elamise odavamaks just seesama võimaluste puudumine. Eluasemekulud (eriti üürikas elades) pole ju Tallinnas nii palju suuremad, või on?

      - ma arvan, et meil on korruptsiooniga kõik hästi :D Ehk siis on olemas, sest no olukorras, kus ongi "kord Piibeleht peal ja Vestmann all ja siis Vestmann peal ja Piibeleht all" kipub ta ikkagi niiviiisi minema. See on väikeste kohtade häda. Mu eelmises töökohalinnas oli olukord ikka päris hull. Vat seal elades oleksin ma küll natuke teistsuguse postituse kirjutanud. Kuigi ka seal elatakse, saadakse lapsi ja käiakse kogu perega iga-aastastel välisreisidel Taisse ja Madagaskarile.

      Delete
    2. Teenuste ja tarbimise osas on sul ilmselt õigus - võimalused mõjutavad. Ja võimaluste puudumine paneb sind ennast alternatiive välja töötama. Kui sulle auto- võ rattapesu teenusena ei pakuta, siis vead ise kastmisvooliku õue peale.

      A tarbimisharjumusi mõjutavad kõige rohkem inimesed su ümber. Kui kolleegil on iga nädal uus sheinside hilp, siis varem või hiljem hakkad sa seda normaalseks pidama. Kui su sõbrannal on aednik ja lastehoidja, siis hakkad ka tahtma. Jne.

      Tallinna üürikad on ilmselt kallimad küll. Keskmine kahene olevat 500 + kommunaalid.

      Delete
    3. Eesti sees on Tallinn enam-vähem ainus koht, kus Euroopa mõistes normaalset palka saad.

      Ma arvan muide, et see on asi, mis teeb "ebanormaalse" palga saajatel ehk enamikul Tallinnas elamise raskemaks. Nt õpetaja teenib ikka umbes ühepalju, aga väikeses kohas on ta selle palga juures kohalik eliit, Tallinnas hea, kui keskklassi välja venitab.

      Delete
  4. Nii tore, et kirjutasid !
    Väga muhe lugemine on :)
    Aga kas teil seal isegi ujulat siis pole?
    Need teemad, mida sa alguses välja tõid... need võid ju nüüd omakorda teistele edasi anda :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Meil siin üks ujula on, aga see ongi ainult ujula. Peale selle väike ja kulunud ja pidevalt lapsi täis, sest poole maakonna ujumistunnid toimuvad seal.

      Ja kuidas ma sain kirjutamata jätta, kui sa nii kenasti julgustasid mind, et ma olen ikkagi professionaal :D

      Delete
  5. Miks ma sellest väikelinnast ära kolisin? Tööd pole.
    St muidugi, paljudel ju on, aga valik väike. Ma negatiivsest rohkem ei kirjutagi. Aga mis mulle toona meeldis: 2 järve, igale poole jaksab jala minna, sotsiaalne kontroll st kõik tunnevad kõiki, teater.
    Kohvikuinimene ma pole ja lossimägedes käisin vaid külalistega.
    Tänaseks on see linn väga muutunud. Ma kunagi naljatades pakkusin vanematele, et kas nad ei tahaks tagasi kolida. Vastus oli kärme - ei. (ma lubasin negatiivse vahele jätta). Eks igal ühel on oma kriteeriumid,
    Aga ma ise olen mõelnud, et pensioniks võiksin vabalt tagasi kolida. Hea rahulik .

    ReplyDelete
    Replies
    1. Miks sotsiaalne kontroll hea on? Internet ütleb su kohta "Indigoaalane on põhimõtteliselt anarhist", see ei lõhna küll sots-kontrolli-lembese inimese järgi.

      Delete
    2. Kontrollima peab teisi, mitte mind:)

      aga tõsiselt rääkides, siis ma pean silmas eelkõige lapsi ja noori. Ehk on tänaseks teistmoodi ( ja ilmselt ongi), aga toona jäeti mitmed sigadused tegemata, sest tuttavale ju käru ei keera ja möödakäija teadis su ema-isa.
      (Miinuseid oli sellel ka ja mitte vähe)
      Ehk siis sotsiaalne kontroll kui anonüümsuse vastand.

      Ma kuritarvitan praegu teise inimese blogi, aga ma olen pikemalt sellest kirjutanud siin
      http://indigoaalane.blogspot.com/2013/07/vanemate-parand.html#more

      Delete
    3. Töö osas on jama küll. Ma olen mõelnud, et kui ma poleks see, kes ma olen, mida ma siis teeksin. Oleksin müüja? Tehasetööline? Ametnik? Ettevõtja? Oluliselt rohkem valikuid polegi.

      A sa võiks vihjamisi ikka kirjutada ka negatiivsest. Kas või nii üldistavas võtmes.

      Delete
    4. Eks kõik probleemid algavad ja lõppevad sellega, et juhid pole suutnud linna meelitada investeeringuid st raha. Näiteks Rakvere ja Põlva on seda suutnud. Jas ee on linnades näha.
      Alustuseks piisaks sellestki, kui turism, teater, fesitivalid ja spordiüritused paneksid seljad kokku ja nõuaksid ühistranspordi muutmist selliseks, et vähemalt Tallinnas(t), Pärnus(t), Tartus(t) saab tööle ja tagasi, teatrisse ja tagasi.

      Ja ehk ei peakski meelitama tööstust vaid müüma vaikust ja rahu. Kõik uued majad võiksid olla kahe-kolmekorruselised moodsad terrassmajad. Muidugi maakütte ja päikesepaneelidega. Ma usun, et täna on Saksamaal ja Rootsis üsna mitu konservatiivset vanainimest, kes tahaks elada homogeensemas kultuurikeskkonnas... Vanurite turg on kasvav segment.

      Kardetavasti on täna üheks suureks põhjuseks see, et otsused ja raha on koondunud ühe kindla grupi kätte ning uutel tulijatel on raske tulla. Eks sama on ka mujal nt Haapsalus, Tartus, Aga see on kindlasti pidur.

      Ringi sõites on näha, et kui vanalinn- kesklinn on kenasti korda tehtud, siis elurajoonides laiutab vaesus. Nii väikeses linnas ei tohiks sellist kihistumist olla. Meil, Tallinnas, näiteks Tallinn hoolib:)... on terviserajad, pargid, pinksilauad, paliväljakud, jõumasinad...

      selles linnas on üllatavalt vähe rohealasid. Ja on liiga palju räämas tühermaad. Ma ei tea palju puud maksavad, aga ei tohiks ju väga keeruline olla..
      Alustaks nt kesklinnas, kultuurimaja tagusest

      Mind häirib ka tugeva linna kunstniku puudumine.Et keegi võtaks buldooseri ja sõidaks maatasa Tallinna maantee äärsed uusehitised.
      Ilmselt kohapeal elades harjub, aga mina, turist oigan iga kord õudusest, kui näen spordikooli, 3. kooli kombinatsioone. ja Valuoja oru klaasmaja,
      Uutel hoonetel pole viga, aga minu esteetika jaoks on kole, kuidas nad on vanaga kokku sobitatud st ei ole sobitatud,
      Hoolimatust on näha (minu vaatenurgast). Kui oli see koolidraama, siis näidati teles kooli sisemust. MA lihtsalt nutsin: uus sääkla ehitati, no varastanud mõne poti värvi ja tõmmanud ka muud seinad üle. Praegu on, nagu pime oleks teinud. Ei imesta, et lapsed on depressioonis.

      Et turust saaks TURG st ei oleks täika. See on ka üks mu ema põhjuseid: puudub kaubandus.

      Kuni EL veel eksisteerib peaks hankima raha vähemalt kolme tõmbekeskuse jaoks:
      Esiteks teadus-ajaloo-pärimuskultuuri keskus. interaktiivne “ahhaa” tüüpi kaasaegse muuseum- meelelahutuskeskusega. Mis võiks paikneda näiteks endises sõjaväelinnakus, kesklinnas.
      Kujutlege näiteks 5D filmi Lehola lahingust või siis võimalust teha nullist kangani midagi linaga; võimalust istuda koos Villuga keldris. Rääkimata ärkamisaegsete tegelaste elluäratamisest.

      Kino-kontserdisaal ja konverentsikeskus võiks paikneda nt vanas kaubamaja hoones.

      Ja muidugi veekeskus. Ma pole päris kindel, kas nn vana Vikerkaare restorani asukoht, kuhu seda aastaid on planeeritud on selleks parim. Inimesed, kes keskust külastaksid, asuvad ju mujal. Ma leiaks vast sobivama paiga kas Männimäel või kesklinnas või annab kuidagi siduda Uueveski basseinidega?
      Selguse huvides. Me ei räägi kahest basseinist ja kolmest torust. Vaid ikka ülivingest 22. sajandi veekesksest, kuhu tasub sõita Soomest, Lätist ja Saksamaalt.
      Ja siis jõuame taas toimiva transpordiühenduseni,

      Linna eripäraks on suured eramajade piirkonnad ning “tsaariaegsed” ühe-kahekorruselised majad. Viimased, kui nad veel pole, tuleks kiirelt arhitektuurimälestiseks kuulutada. Nii Kantreküla, kesklinn ja Trepimäe-Tartu maantee ümbrus kuni järveni tuleks säilitada nii autentselt, kui vähegi võimalik. Palju halba on paraku juba tehtud.

      Ma ei tea, kas haisuteemaga on hakkama saadud?

      aga siis suures plaanis: vaja on töökohti, vaja on tugevad linna kunstniku, vaja on tugevat projektikirjutajat, vaja on koostööd linna tõmbekeskuste vahel, vaja on toimivad transporti teiste linnadega.


      Delete
    5. ja ühtlasi vabandan kõigi kirjavigade pärast,

      Delete
  6. See oli üks väga põhjalik (ja konkreetne :)) kommentaar!

    Millele ma kohe alla kirjutan on transport, turg ja interaktiivne muuseum (kuigi jah, meie Põder ja nagu Tammsaare, ühendab põlvkondi).

    Teiste asjade osas

    - rohealad. Mina ei oskagi neist rohkem puudust tunda. See võib tuleneda asjaolust (nagu ma postituses ka kirjutasin), et minu elukohad on alati olnud superheades kohtades. Aga tõesti, minu igapäevased trajektoorid viivad mind läbi autentsete paikade (seesama Trepimäe ja Tartu mnt ümbrus), mujale ei satu nii palju, et silma riivaks.

    - pinksilaud on kesklinnas :D Ja vabaõhu jõusaal järve ääres. Jällegi, tulenevalt minu elukohast väga mugavates kohtades. Järveäärses magalas on disc golfi rada.

    - veekeskuse osas ma tegelikult ei kujuta ette, kas mõni suur ja võimas enam Eestisse mahuks, ma kardan, et selles asjas on mu kodulinn õige hetke maha maganud :( Aga selline korraliku basseini ja saunavalikuga koht, kus mahuks tervisesporti tegema ja vahel lõõgastuma koos lapsega, oleks küll vajalik. Asukoht minu arust pole üldse oluline.

    - vana ja uue ühendamine mind ei häiri. Ehk olen harjunud?

    - koolimaja. Ma saan aru, et sul on üks väike armas kana gümnaasiumiga kitkuda :D Tule vaatama! Päriselt ka, anna ette teada ja ma näitan sulle maja seestpoolt (niisama uudistama võõraid ei lasta). Maja välimuse pärast lapsed depressioonis pole, ausalt. Selleks on teisi põhjuseid piisavalt.

    See, et asjad ei muutu, sest võim on liiga pikalt ühtede ja samade inimeste käes olnud, on kahjuks õige :( Ja ega siin head kohe toimivat lahendust polegi...

    Üks asi, mida minu meelest veel arendama peaks, on rannaala. Mõni äge atraktsioon, ujumisala laiemaks, mitmekesisem öömisvõimalus (praegu on enam-vähem hostel või hotell), et pered saaksid tulla siia oma puhkust veetma.

    Aaaa, haisuga on olukord oluliselt parem kui mu lapsepõlves. Ei mäletagi, millal viimati viskas.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma õiendan selle kooliteema ära.
      Koleda kooli all pidasin silmas tegelikult 5. kooli. Varsti on kokkutulek, eks siis näeb, kas on midagi muudetud.

      Vana ja uue kombinatsioonist on häid näiteid ka. nt kultuurikool ja muusikakool on maitsekalt sobitatud. Postimaja ja raamatukogu meeldivad mulle. Tallinnas meeldib mulle Rotermanni, Lutheri ja Ülemiste kvartalid.
      Valuoja kooli ja spordikooli vanad majad oleks ma maha võtnud ja täiesti uued teinud.
      Aga loomulikult on see subjektiivne maitse asi.
      Igale oma;)

      Ja gümnaasiumi tahaks seest näha küll:)

      PS; ja ühinen SK tellimusega:)

      Delete
    2. Oi, 5. kool on tõesti... mitte väga kaunis. See on see, et minu jaoks on kool gümnaasium, ülejäänud koolid on nimega :D

      Ja anna märku, kui saabud, kutse gümnaasiumisse on päris!

      Delete
  7. ma telliks nüüd selle loo, kuidas intorverdina kasvatada ekstoverdist last. nämma. ilusat õhtut.

    ReplyDelete
  8. Valitsevad või? :)
    (Ma tean küll, mida Sa tegelikult mõtled, aga näe: pean ikka torkima. Ja Sa tead küll, miks)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Neeme, Sina siin!!!! Milline tore üllatus :)

      Ja muidugi valitsevad :)

      Delete
    2. Kuidas see anekdoot oligi: "Meie, siilid, olemegi sellised salapärased..."

      Delete
  9. Torgin vana teemat, sest Delfi kirjutab Lõuna-Eesti väikelinnade heast elust:
    http://www.ohtuleht.ee/692120/ullatus-ullatus-millises-eesti-maakonnas-on-koige-suurem-mediaanpalk

    Otsisin stat-ametist sama uudist, ei leidnud. On vaid http://www.stat.ee/90614.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nüüd on selge, miks mul nii mõnus elu on :D

      Aga tegelikult... on siiski veider. Üks asi võib tõesti olla see, et väikeses kohas elamine ei tähenda väikeses kohas töölkäimist.

      Ja üldse, selle keskmise palga arvutamisel ei arvestata ju neid, kes on palgatud? Või arvestatakse?

      Delete
    2. 1) Kas Sirp või Ekspress kirjutas Viljandi gümnaasiumist. Töö seal on hea vist ikka sellepärast, et inimesed on normaalsed. Ma endiselt ei tea, palju õpetajad oma naaberlinnade kolleegide hädadest loevad ja teavad, kas Õpetajate Leht viitsib Tallinna sisekaklusi kajastada jne. aga elu teevad heaks ikkagi head teised inimesed, mitte numbrid.

      2) Palkadest: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arilehe-tabel-unusta-keskmine-kui-vahe-eestlane-tegelikult-palka-saab?id=72373027
      Lühikokkuvõtteks juurde FB tsitaat, https://www.facebook.com/sander.vesik?fref=ts :
      "Viimase 8 aastaga on keskmine brutopalk tõusnud 38% (725 -> 1005) samal ajal kui mediaanpalk on jäänud sisuliselt samaks (715->728, ~ 1.8% tõusu). Ehk siis sisuliselt kogu palgatõus (absoluutväärtuselt) viimase 8 aasta jooksul on toimunud nende seas kes saavad rohkem kui mediaanpalga palka. "

      Delete