Kuna hr H on jällllle kodust ära, tegin Ruudile ettepaneku lohutuseks välja sööma minna. Tema oli loomulikult nõus. Isegi sellega, et läheks vahelduseks normaalsesse kohta ja sööks midagi, mis ei oleks pannkook. Ruudi arvas suisa, et see on hea mõte ja otsustas, et tema tahaks sedapuhku proovida veiseliha. Ma küll kirjeldasin talle, kuidas hr H (ehk siis issi) viimati saapatalda sõi, aga ka see ei morjendanud Ruudi rõõmsat meelt.
Kuna ma ei ole kodulinnas veist kunagi proovinud ega teadnud, kus seda saab ja kus see ka hea on, otsustasime lihtsalt otsast erinevaid kohti külastama hakata.
Esimeses kohas oli veiseliha otsa saanud (selgus pärast tellimuse esitamist).
Teises kohas veisepraadi ei pakutud.
Kolmas koht oli suletud (vaatasime ukse pealt).
Neljas koht oli suletud (selgus sees olles).
Viies koht oli juba peaaegu, aga tekkis kaks tõrget. Esiteks oli koht erakordselt rahvast täis. Ja teiseks serveeriti veist porgandipüreega, mis tekitas Ruudis äratõuke.
Kuuendasse kohta sisse astudes teatas Ruudi, et siin on halb lõhn. Põgenesime.
Lõpuks leidsime end seitsmendas kohas, kus Ruudi tellis endale (üllatus-üllatus) pannkooke :D Tal oli vahepeal veiseprae isu üle läinud.
Nii palju siis peenest õhtusöögist :D
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment