Thursday, May 14, 2015

Erakoolide rahastamine

Eesti hariduses on praegu kõige popim teema vist erakoolide rahastamine. Olen ka selle peale mõnda aega juba mõelnud, vihjeid selle süsteemi probleemidele on juba mõnda aega olnud, sest selles kõiges on minu jaoks nii palju asju segased. 

Alustuseks ei saa ma päris täpselt aru, mis moodustis üks erakool oma olemuselt on. Ses mõttes, et õpetajate palk tuleb ka nendes koolides riigilt (huvitav, kas otse riigilt või omavalitsuse kaudu?), majanduskulud (see on siis küte ja elekter ja värske värv põrandale?) tuleb omavalitsuselt, kes esitab hiljem arved haridusministeeriumile, kes maksab raha tagasi (nii lugesin ma lehest). Lisaks on erakoolides õppemaks, aga seda ma ei tea, kuhu see raha läheb, õppevahenditeks-investeeringuteks? See viimane summa ei saa kuigi suur olla minu meelest. Meie linna praegu ainsa erakooli õppamaks on aastas 755 eurot. Nojah, terve kooli peale aastas ikkagi midagi tilgub, eriti kui arvestada, et arvutiparki nad sellest rahast arvatavasti ei finantseeri. Aga kindlasti teevad nad midagi muud toredat selle eest :) Küsimus tekib mul selles osas, et mille poolest erineb erakool "tavalistest" koolist. Rahalises mõttes. Eriti näiteks suurtest (eliit)koolidest, kus on lapsevanemate "vabatahtlik annetus" kooli hüvanguks. Okei, munitsipaalkooli arveid tasubki omavalitus, ilma et riik seda kohalikule linnale või vallale hüvitaks. Riigikoolidel (mis Eestis on üldiselt HEV-laste omad või puhtad gümnaasiumid) puhul sõltub majanduslik pool ainult riigist. 

Et siis erakool ajab oma asju omavalitsuse kaudu, aga tegelikult tuleb raha riigilt. Nii vähemalt tundub mulle :)

Ja nüüd on tekkinud probleem. Riik ei taha enam majanduskulusid kinni maksta, mis tähendab, et elektri ja kütte ja muu sellise eest peab keegi teine tasuma. Kool (lapsevanemad?) või omavalitsus, kelle territooriumil kool paikneb. Kui seda peaks tegema lapsevanemad, tähendaks see 400-protsendilist õppemaksu tõusu (lugesin lehest), samas pole ka omavalitsustel raha kuskilt võtta, sest maksumaksjaid pole ja kohalik tavakool vajab ju nagunii toetust. Ja kuna tavalise munitsipaalkooli omanik ongi omavalitsus ise, ei saa sellest kohustusest kuidagi kõrvale hiilida. (Ma ka ei saa kuidagi Ruudi lasteaiamaksust kõrvale hiilida, kuigi vahel arvet vaadates mõtlen küll johhaiidi. Tegelikult oleks ikkagi võinud selle suurenevale lasterahale kuluva summa suunata lasteaiamaksuks, nii et see summa ei oleks igakuiselt nii õõvastust tekitav. Seda lihtsalt remargi korras öelduna :D)

Selles osas saan ma aru isegi, et on tekkinud ärevus. Aga. Ma ei saa aru, mis peaks riiki või omavalitsust motiveerima neid arveid tasuma. Erakooli idee seisneb vist selles, et püütakse astuda välja üldisest süsteemist, sest süsteem kui selline millegipärast ei rahulda kõiki vajadusi. Aga miks peaks siis riik või KOV rahuldama erakooli vajadusi? Eriti selliste arengute valguses, mis paistsid mingil hetkel tekkivat, et loome oma erakooli, kus on õppekeeleks täiesti juhuslikult näiteks vene keel. 

Ma olen tegelikult haridusliku mitmekesisuse suur pooldaja. Samamoodi nagu ma olen varemgi välja öelnud, et haridussüsteem kui selline teeb mind nii mõnigi kord kurvaks, sest mulle tihtipeale ei meeldi see, milliseks kool muudab meie õpilased. Ja õpetajad. Aga ma olen ka seda meelt, et pigem peaksime panustama olemasoleva üldise süsteemi parendamisse, sest kuskil maal saab raha lihtsalt otsa ja ongi kõik. 

Sellistes olukordades on muidugi hästi mugav olla üks mutrike süsteemis, kellel pole õigust suuri otsuseid langetada :)

51 comments:

  1. Vaatasid saadet teisipäeval ka? "Vabariigi kodanikes" arutati seda ja ma mõtlesin ka kaasa. Alguses ma ei teadnudki, mida ma arvan või kelle poolt olen. Aga kui ma ausalt ütlen, siis Rocca kooli direktor jättis mulle kuidagi antipaatse mulje, ta ei veennud mind ja rõhus kuidagi demagoogilistele väidetele.

    Antud hetkel on ju tõesti olukord, kus inimesed saavad valida, kuhu nad lapse kooli panevad, aga nende valikutest hoolimata säilib omavalitsusel kohustus tagada kõikidele lastele koht munitsipaalkoolis, hoolimata sellest, kas nad tahavad seal käia või valivad erakooli.

    Kütma peame munitsipaalkooli nagunii, käib see väike Liina seal või kuskil mujal. Aga nüüd tuleb "kuskil mujal" kooli direktor ja ütleb, et tema tahab ka Liina eest küttekulu saada. Ausalt öeldes ei tundu see mulle loogiline. Kütku siis Liina vanemate raha eest, kui Liina vanematele tavaline kool ei kõlvanud. Ma olen täiesti nõus haridusministeeriumi esindajaga, kes seal saates avaldas arvamust, et aktiivsed lapsevanemad ja muud entusiastid võiks oma energia suunata juba olemasolevate koolide parendamisele, mitte aga eksklusiivsete erakoolide loomisele (need viimased on mu enda sõnad, aga mõte jääb samaks). Või ei ole see Liinade vanematele piisavalt seksikas?

    ReplyDelete
  2. Mis mõttes "KOV ei hiili oma kohustustest kõrvale"?? Mis maailmas sa elad, kulla Priimula?

    Meil on Kakumäe, umbes paariteist tuhande elanikuga linna suurune asi, kus on 0 (null) kooli. Neid ei ole sinna tulemas kah. Ebaametlikult on põhjus poliitikas. Kakumäe on reformierakondlik ja KOV on keskerakondlik ja linnavalitsusel ei ole mingit plaani matta raha "auku", kust niikuinii hääli tulema ei hakka.

    Välismaa (loe:Skandinaavia) tuttavad on hämmeldunud. MIKS ei tee lapsevanemad ise lasteaeda, kooli või mitut? See on ju nii kerge - algatus, projekt, linn/riik annab raha ja ongi kool valmis? Jutt sellest, et meil kaklevad riik ja linn omavahel koolide rahastamise üle, ei leia mõistmist. Need on ju lapsed, kuidas saab neid poliitiliste või eelarveliste võitluste ohvriks tuua...???

    Mõttekäik "riik või KOV tagab lastele aiakoha ja koolikoha" on beebibuumi olukorras nii jabur, et ma ausalt ei saa aru, kust see sul tulnud on.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eeee, see KOVi kohustuste täitmine käis selle kohta, et KOV peab ülal oma kooli või koole, tasub nende arveid, annab edasi palgaraha jmt. Selle juures saab mõnevõrra nihverdada, aga üldises plaanis ei saa KOV öelda, et sorry, me sellest aastast alates enam kooli küttekulusid ei maksa, vaadaku direktor ise, kust raha saab. See, kas linna(osa)s või vallas kool ka olemas on, see on natuke teine teema.

      Delete
    2. Miks see teine teema on? Erakoolid (ja eriti veel eralasteaiad ja -sõimed) võiks ju tekkida eelkõige sinna, kus lapsed on, aga kooli (aeda, sõime) pole.

      Delete
    3. Ja küttekulude (tegevuskulude) mitte maksmisest kogu see arutelu ju algaski. (Tal)linn ütles, et "me käime nüüd riigiga kohut, seni midagi ei maksa ja imege lutti".
      http://tallinncity.postimees.ee/832778/tallinn-volgneb-erakoolidele-sadu-tuhandeid-eurosid

      Delete
    4. Loomulikult võiksid koolid ja lasteaiad olla seal, kus on lapsed.

      Ja Tallinna linn on nõme, et ei maksa oma laste eest, kes käivad mõnes erakoolis.

      Aga see ei puuduta minu poole lause pikkust väideti, et KUI kool on olemas ja see kool on munitsipaalkool, siis KOV maksab selle ülalpidamise eest.

      Kõiksugu muude KOVi kohustuste täitmise või mitte täitmise osas pole mina midagi väitnud.

      Delete
  3. selle diskussiooni peamine küsimus on tegelikult küsimata- mida me tahame saada.
    Rootsi on erakoolide teed läinud ja mõned riigid veel. Kas me tahame sellist tulevikku?
    me räägime teadmispõhisest Eestist- kas meie eesmärk on, et kel vähegi nupp nokib võiks teha PISA ( või mõne muu võrreldava testi) viiele. Või on eesmärk fun ja kaunis lapsepõlv?
    Taanis on jõutud nt tulemuseni, et maakoolide kinnipanek läheb lõpuks kallimaks ( reginoaalsest seisukohast) , kui neile pealemaksmine. Mida me tahame?
    jne.
    Ilmselgelt on hariduses piiratud arv raha. Mina pooldan nt ka tasuta lasteaeda ja teeks kõrgkooli tasuliseks. Samuti maksaks ma kinni kõigi laste keskhariduse ja/või kutseõppe. Kutsekooli saamiseks ei tohiks olla konkurssi, sest selle tulemuse maksame me hiljem töötukassas kinni.
    keskhariduse saamine ei tohi olla kättesaamatu, sest ka selle maksame hiljem töötukassas kinni.

    ehk siis see ongi ju prioriteetide küsimus. Me peame esiti kinni maksma prioriteedid ning kui raha üle jääb, siis saame maksta kinni muu lõbu, ka erakoolid.

    Ma olen mitmekesisuse poolt, aga tegelikult ei poolda massilist erakoolide teket.

    Samuti tuleks mu meelest tõmmata kõikides reformides selge piir Tallinn vs muu Eesti.
    Kauri näide on hea, aga asja teine külg on, et samas on linna piires mitmeid koolimaju, mis on tühjad ning vahemaad nende vahel ei ole üle mõistuse, vaid on täiesti sõidetavad.
    Ei ole riigi ega ka KOV huvides tekitada konkurentsi olukorras, kus väga lai pakkumine on täiesti olemas. Ehk siis tegelikult peaks tühjad majad maatasa tõmbama ja ehitama uued sinna kus on ja tulevad lapsed. Edetabeli viimased tuleks vaibale kutsuda ja teha nendega viisaastaku plaan, kuidas tulemusi parandada ja milline võiks olla nende rosin, et tekiks konkurss ka nende kooli. jne.

    Ja kui siis on vastus, et raha selleks pole aga on grupp seltsimehi, kes on valmis isikliku rahaga riskima, siis miks ka mitte.Kui kohalik kool toimib ja entusiastid tahavad alternatiivi või kui kool on liiga väike või pole teda üldse ja eraisik on valmis missioonitundest ise panustama jne jne.

    Minu meelest tuleks anda vastutus ja raha KOV kätte. Riik annaks omavalitusele mingi raha ja selle raha raames saab seda erakoolidele lisaks maksta. Rahal on piir peal st lõputult uusi koole teha ei saa ja üle jääb vaid siis, kui nö riigi kooli huvid on kaetud.

    ReplyDelete
  4. Me häda on selles, et ühiskond muutub kiiresti. Suht lühikese aja jooksul on juhtunud kolm asja:
    - ääremaa on lastest tühjaks jäänud
    - Tallinna magalad on eestlastest tühjaks kolinud.
    - kooliminevate laste arv kõigepealt kukkus kõvasti, siis tõusis 1.5..1.6 korda, nüüd kukub taas.

    Riik ei suuda sellisele olukorrale adekvaatselt reageerida. Keegi ei tõsta koole Mustamäelt Tabasallu ega Mähele ümber. Samuti ei taha linn ehitada uusi lasteaedu ajutise beebibuumi tarbeks, ega algkoole ajutise algklassi-laste-buumi tarbeks. Sest linn teab, et buumi lõpp on vältimatu ja seega jäävad need ehitused varsti pooltühjaks.

    Indigoaalane, vahemaad elurajoonide ja koolide vahel ON üle mõistuse. Tallinna ühistransport on radiaalne: igalt poolt saab kesklinna ja vastupidi. Aga Kakumäe-Mustamäe või Nõmme-Mustamäe liiklust sama hästi kui pole. Inimesed elavad linnas selleks, et infra teenused (pood, kõrts, kool) oleks käe-jala juures. Kui poodi pole, siis see tekib, kapitalism ju. Miks siis kool ei võiks tekkida?

    ReplyDelete
    Replies
    1. No just. Nagu ma kirjutan, see ongi meil läbi vaidlemata. Meie riigil puudub suur pilt. Valija seda ei küsinud ja poliitik ise ka ei paku. Mitte ainutl hariduses vaid muudel aladel ka.
      kas me tahame, et hariduses ( ja haiglatel ja apteekidel ja postkontoritel ja põllumajanduses ja ääremaadel) oleks loomulik turukonkurents või tahame, et see on solidaarne ühtlusteenus. Nii palju raha eest, kui seda on.

      Ja nagu öeldud, ma pole põhimõtteliselt erakoolide vastu. Nii nagu nad on praegu- erivajadusega, kristlikud, eripedagoogika jne alusel. Miks mitte.
      Mida ma ei tahaks on see, et jäävad vaesed alarahastatud ja kehva haridust andvad riigikoolid ja siis rahakoti alusel erakoolid.
      Ma kardan, et kui KOV on KOHUSTUS kinni maksta kõigi entusiastide tegevuskulud, sisi nii läheb.
      Jään ikkagi selle juurde, et riik annab X raha ja siis KOV vaatab, kas mahub või mitte ja siis maksab või ei maksa ( kui kõrvaltänaval on juba kool ja see on tühi. Näiteks).

      See on tegelikult liiga keeruline teema, et blogisabas vaielda:)

      Delete
    2. Põhiharidus võiks, ideaalis, olla ühtlusteenus. Aga mida teha, kui KOV seda ei paku? Ei lasteaedade ega koolide osas?

      Mul on oma kodu juurde tekkinud päris pirakas uus elurajoon (Liivaoja). Lisaks on Kadrioru asumi rahvastik vahetunud ja uued pered on eeskätt noored ja lastega. Kas keegi on sinna mõne lasteaia või kooli ehitanud? Ja kui vaadata teisi uuselamurajoone, siis on pilt veel nukram. Jüri Mõis võttis KOV vastu kohtusse minna, aga see ei ole ju universaalne lahendus, õigemini, see ei olegi mingi lahendus.

      Delete
    3. Ma tean ise üht erakooli, mis pmst täidab ühes (väiksemat sorti) linnas ära selle lünga, mis teistest koolidest jääb - lapsi ei oleks muidu kuhugi panna. Osalt seetõttu, et kuigi väikelinn, on see maakonnakeskus, ja seal käivad koolis ka ümberkaudsete maakohtade lapsed.

      Delete
    4. ja konkreetse näite puhul tundub mulle kuulu järgi, et erakooli üritatakse suunata ka HEV-lapsed, üsna laialt alalt. st need, keda KOV enda ülalpeetavatesse koolidesse ei taha, sest neil ei ole eripedagooge. samas ei ole ka sellel erakoolil neid nii palju, et poole maakonna HEV-lapsed vastu võtta.

      Delete
    5. HEVid erakooli (alternatiivpedagoogikal põhineval siis) oli meie linnas ka päris suur probleem mõned aastad tagasi. Nüüd on asi muutunud, eks erakoolid on ise nõudlikumaks muutunud.

      Aga see, et linnakoolid täituvad liiga hästi, sest naabervaldade lapsed tulevad linna kooli, on .... ma ei leiagi sõna, mis võtaks kokku mu tundeid. Ma saan aru, et kui lapsevanem ise käib linnas tööl, on tal väga mugav laps autosse pista ja linna kooli viia. Selle tagajärg ongi ju see, et maakoolides pole lapsi, koolid muutuvad ebaefektiivseks ja lõpuks suletakase. See tähendab, et õpetajad (maksumaksjad) jäävad tööta, nooremad kolivad ära ja maakohtade tühjaksjooksmine saab ainult hoogu juurde. Ja osalt viiakse lapsed linna kooli, sest "sellest väikesest koolist ei saa ju konkurentsivõimelist haridust, et pärast linna gümnaasiumi minna."

      Delete
    6. Ja mis puudutab eripedagooge ja üldse tugistruktuure, siis minu meelest võiks siinkohal sotsiaalministeerium õla alla panna.

      Delete
  5. Seotud teema - apteegid. Olete kunagi Ameerika Ühendriikides käinud? Seal teleka lahti keeranud? Mis on läbiv teema? Ravimireklaamid, eks! Rahuliku, kindla häälega laurisaatpalud veenavad teid, et teil või teie lastel on nii-ja-naasugused hädad, aga sellest pole midagi, sest lahendus on varnast võtta.

    Ravimeid ületarbitakse kõikjal, ja see on probleem. Juba apteekide vaheline konkurents on selles vallas halb, sest igasugune surve rohkem ravimeid müüa on halb. Aga seda konkurentsi võimendada läbi ravimimüügi jaekaubandusest... ei ole vaja.

    Puhastverd kapitalism ütleb muidugi, et inimesel peab olema vaba voli end surnuks ravida.

    ReplyDelete
  6. Koolivõrku tuleb igatepidi uuendada. Ühest otsast uuendab ta ennast muidugi ise, koolide sulgemine sellepärast, et enam õpilasi pole, on üsna igapäevane. Ja selles osas on eriti selge, et riigil pole huvi toetada uusi kooli, mis tekivad piirkondadesse, kus tegelikult on haridus kättesaadav.

    Teine asi on piirkondadega, kus päris lahmaka maa-ala peale ei jagu lapsi. Kas seal peaks riik peale maksma? Kui palju on normaalne peale maksta?
    Natuke samasse auku küsimus, kas ülikallist vähiravi peab riiklikult tagama, kui see tähendab üht aastat elu ühele inimesele.

    Indigoaalane esitas küsimuse, kuhu me oma koolivõrguga üldse jõuda tahame. Minu meelest on eesmärk jõuda selleni, et see võrk oleks võimalikult efektiivne. See aga tähendab, et emotsioonid tuleb kõrvale jätta. Ja kuna neid on võimatu kõrvale jätta, kügeleme oma koolidega, mille ülalpidamiseks pole meil raha.

    ReplyDelete
    Replies
    1. "piirkondades, kus haridus on kättesaadav", st linnades, tähendab see "kättesaadav" päris elus pahatihti, et klassid on LIIGA täis. pmst võib muidugi öelda, et haridus on kättesaadav, kui mingigi kool on olemas, mis siis, et klassis on 40+ last, aga...

      Delete
    2. Ma ei ole päris nõus, et hariduse üks eesmärk võiks olla " võimalikult efektiivne".
      Kuuldavasti on Taanis selleni juba jõutud- aga me näeme seda ka oma kodumaal.
      Maagümnaasiumi ei ole efektiivne pidada. samuti poel seal efektiivne pidada postkontorit, panka, poodi, medpunkti, apteeki jne. Mitte keegi ei vaidle- see on ilmselge.
      Tagajärg, aga on täna näha. Me kaotame sellest piirkonnast elanikud ja jääjatel on ka raske: ettevõtja ei saa investeerida, kuna pole tööjõudu ja olemegi suletud ringis.
      Rääkimata julgeolekuohust. Ma kordan ennast, aga minu meelest ei ole hea mõte, et Eesti piir algab idapoolt tulles Rakverest ja Tartust.

      Eliisabet, " meie" linnas" on nüüd gümnaasiumiharidus efektiivne. Aga efektiivne pole see, et kadus konkurents; et vaja on üleval pidada kolme pooltühja maja; et tugev tõmbekeskus nõrgendab maakondi veelgi.

      Ehk siis, kas me tegelikult ka saime kokkuhoiu? Meie valitsejad ei vaata riiki kui tervikut, igaüks ajab oma rida.

      Mul oli hiljuti õnnetus kuulata uut maaeluministrit. Ta on kindlasti tark ja tore inimene, aga nii eluvõõrast juttu pole ma ammu kuulnud. Ok, küllap nõunikud aitavad ta varsti ree peale.
      Aga sõnum oli väga segane: ühelt poolt ei taha ta suurmajandeid, vaid tahaks nunnusid peretalusid. Teisalt tahaks ta aga eksportida, manitseb efektiivsusele.

      Mu jutu mõte on selles, et kõik need asjad on omavahel seotud.

      Delete
    3. Sellega ei peagi nõus olema, et haridusvõrk peaks olema efektiivne. See oli pelgalt minu arvamus sinu mõtiskluse peale, et riik peaks teadma, kuhu me suundume.

      Jah, väikesed maagümnaasiumid pole efektiivsed. Aga nad annavad tööd, hoiavad ülal piirkonna kultuurielu ja pakuvad võimalust õppida neil, kel on keeruline kaugemale haridust nõutama minna. Samas. Hindan praegu riigieksamitöid. Selle järgi, kui palju töid ühe kooli pakis on, saab teha üsna kindlaid järeldusi, kui suur antud kool on. Ja tulemustes on suurte ja väikeste koolide vahe õõvastav. Hästi neutraalselt väljenduda püüdes - väikestesse koolidesse jäävad õpilased, kelle akadeemilised võimed ei ole väga kõrged. Ja see on tegelikult hästi kurb. Ma olen ju ka õpetanud sellises koolis, kus gümnaasiumiklassides oli kuni 20 õpilast. Neil, kel oli potentsiaali, oli väga raske, sest klassi üldine tase tõmbas tempot kõvasti alla.

      Meie linna gümnaasiumiharidust on mul õudselt raske hinnata, sest olen emotsionaalselt nii seotud igatepidi :D Aga minu arust on tuli selle reformiga sisuline võit - kui varem oli lihtsustatult öeldes valik selles, et targad läksid ühte gümnaasiumisse, boheemlased teise ja kolmandasse siis need, kes teistesse ei saanud, siis nüüd ei pea tark boheem enam valima, kumb temas peale jääb, vaid ta saad mõlemat poolt arendada palju lihtsamini kui enne.

      Mu meelest peaks maapiirkondades panustama tugevatele põhikoolidele, mitte püüdma kaasas vedada vaevu hingitsevaid gümnaasiume.

      Delete
    4. Siit jõuame muidugi erakoolidest väga kaugele:) gümnaasiumi eesmärgini.
      Kui eesmärk on- ettevalmistus kõrgkooliks, siis on praegune lähenemine õige.
      Kui eesmärk on - igal 21. saj noorel peaks olema hakkamasaamiseks vähemalt kutse-keskharidus ( + boonusena elu ääremaadel), siis pole nõrgad maagümnaasiumid traagika, vaid normaalne asjade käik ja tuleks kinni maksta.
      Laps saab eluks tugevama põhja, ideaalis veel lisaks kutseõppe/ ettevõtlusteadmised ja on valmis selleks,et tulevikus tuleb pidevalt juurde/ümber õppida.

      Delete
    5. Mulle tundub, et siin oleme me Sinuga, Indigoaalane, varemgi olnud ühisel seisukohal. Selles, et igale noorele tasuta keskharidus. Ning neid keskhariduse suundi ja tasemeid võiks olla palju. Sedasi, et "lihtsustatud" keskhariduselt oleks lisaeksamitega võimalik jõuda akadeemilise ülikooli sisseastumiseks vajaliku gümnaasiumitunnistuseni. On ju kõrghariduski tänapäeval erineval tasemel - kunagist kesk-eriharidust nimetame tänapäeval kõrghariduseks. Ning bakalaureus on teadagi, mis ....

      Delete
    6. väikestesse koolidesse jäävad õpilased, kelle akadeemilised võimed ei ole väga kõrged. Ja see on tegelikult hästi kurb. Ma olen ju ka õpetanud sellises koolis, kus gümnaasiumiklassides oli kuni 20 õpilast. Neil, kel oli potentsiaali, oli väga raske, sest klassi üldine tase tõmbas tempot kõvasti alla.

      apropoo, ma olen ise seda tempo allatõmbamise häda kogenud prestiižses gümnaasiumis, nn eliitkoolis. ma ei teagi, kas ta on praegu linna või riigi raha peal, igatahes mitte erakool.

      Delete
    7. Selles punktis oleme siin vist varem tõesti olnud :D Lihtsalt raporteerimise korras panen kirja ka selle, et ma jätkuvalt ei ole üleüldise keskhariduse poolt. Praegune süsteem, kus (kesk)kool hoiab omavalitsust ülal, suunab nagunii suurema osa noori keskhariduse juurde.

      Delete
    8. hmm. tänapäeva maailmas kipub põhiharidusega piirdumine küll tähendama, et inimene on määratud töötuks või väga kitsaste karjäärivõimalsute peale. mul on raske ette kujutada neid 16-aastaseid, kes oleks valmis tööturule sisenema. isegi füsioloogiliselt (aju arengule mõeldes) on neil areng veel pooleli. issake, isegi 18-aastased on ju puhta lapsed, mis siis 16-aastastest rääkida.

      Delete
    9. Tööturu osas ma ausalt öeldes ei näe suurt vahet, kas põhi- või keskharidus. Vanus määrab küll :) Aga mulle ei meeldi mõte, et gümnaasium on koht, kus oma aastad ära istuda, et saada piisavalt vanaks, et asuda tööle, kuhu alaealisena ei saanud.

      Delete
    10. Tekib küsimus, milline siis peaks olema see koht, kus laps ootaks vanuse täistiksumist :).

      Delete
    11. :eneseirooniliselt muieldes: selline, kus nad mind ei segaks.

      Tegelikult... see võiks olla üks paik, kus nad saaksid tegeleda nende asjade õppimisega, mis on neile ka hiljem mingitmoodi kasulikud.

      Delete
    12. no aga mingit sorti keskkool tundub selleks päris mõistlik koht. ega kõik keskkoolid ei pea gümnaasiumid olema.

      Delete
    13. muide, kui juba eneseirooniaks läks, siis mulle sobiks, kui kõik saaks mingit sorti kõrghariduse. et ei peaks inimestega rääkides kogu aeg mõtlema, ega ma järsku liiga keerulisi sõnu ei kasuta. et enne koolist välja ei pääseks, kui mingid põhimõisted selged on, noh, nii triviumi ulatuses vähemalt, edenenumad ka quadriviumi.

      Delete
    14. Tundub, et aeg on küps uueks teemapüstituseks gümnaasiumihariduse eesmärkidest :)

      Delete
    15. ma tahaks just siia uuesti panna täpsustuse, et ega keskharidus ei pea võrduma gümnaasiumiharidusega.

      Delete
  7. st mulle tundub, et riik ja KOVid on praegu tegelikult osa oma ülesandeid-probleeme (nt kuidas mahutada lapsed ära, kui ühte klassi pole lubatud rohkem panna - või mida teha HEV-lastega) erakoolide kraesse lükanud. ja kuni nad nende tööd ka toetavad, siis ongi OK, sisuliselt lihtsalt delegeerimine.

    ReplyDelete
    Replies
    1. ... ja sellest, et erakool ikka päris riigi- või munitsipaalkool ei ole, tuleb muidugi see, et toetuse saamiseks peab tihemini tõestama, et ta kaamel ei ole.

      Delete
  8. Tahtsin lisada kommentaari, kuid viimasel ajal üha iseloomulikumalt kukkusin vanainimeselikult heietama. Sellest tekkis hoopis teemalähedane postitus mu oma blogis.

    ReplyDelete
  9. ma kiidan samuti Indigoaalasele takka. esiteks, ka minu arust on valdkondi, kus (majanduslikule) efektiivsusele keskendumine ei ole pikemas plaanis kasulik, ja haridus on üks neist (muidu oleks kõige praktilisem teha õppetööd ka koolis suurte ringauditooriumiloengute kujul, 100+ õpilast korraga, hea odav). Teiseks pooldan samamoodi üldist korralikku keskharidust ja selle jaoks lihtsalt on vaja rohkem koole - ja ühtlasi on vaja koole, kus saaks käia need vähem võimekad.

    mis HEV-lastesse puutub, siis tundub, et osal neist on põhiline HEV vajadus olla väiksemas klassikomplektis. ja ainus, mis selle puhul aidata saab, ongi rohkem klasse (mis võib tähendada ka rohkem koole).

    ReplyDelete
  10. aa, muide, erakoolide teema ei ole päris sama, mis gümnaasiumide teema. muist erakoole on põhikoolid.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures mina arvasin, et rõhuv enamus erakoole ongi just põhikoolid. Kontrollisin harmini lehelt - alusharidusest põhihariduse lõpuni (s.h siis ka pelgalt algkoolid ja lasteaed-algkoolid) on 36 erakooli, gümnaasiume on 17.

      Kahju, et see kaart ei näita ka pedagoogikast tulenevaid erinevusi. Nõnda palju, kui ma olen aru saanud, on ministeerium valmis tegema erandeid alternatiivpedagoogikale (meil siis tegelikult steinerile), toetada neid Waldorfkoolide ühenduse kaudu.

      Delete
    2. Efektiivne koolivõrk ei tähenda minu jaoks majanduslikult efektiivset süsteemi. Ses mõttes küll, et suurte ja tühjade majade ülalpidamine ei ole kuidagi mõistlik, Eestis läheb jõhkralt palju haridusse suunatud raha lihtsalt korstnasse. Seesama raha, mida muidu saaks suunata õpetajate palgarahasse, et muuta õpetajaamet atraktiivsemaks, et saaks muuta süsteemi seespoolt paremaks, nii et vajadus alternatiivpedagoogikal põhinevate koolide järele poleks nii karjuv, sest tavaline kool on ka normaalne.

      Ja minu meelest ei oleks sisuliselt efektiivne luua koolide süsteem, kus mõned koolid ongi rumalamatele ja teised siis targematele.

      Delete
    3. see rumalamate-targemate teema on tglt kivi hoopis eliitkoolide kapsaaeda. kes sorteerivad endale targemaid lapsi välja. ja võtavad varjatud õppemaksu, ise riigi-/munitsipaalkooli staatust nautides.

      see, et raha läheb rohkem hoonetele kui inimestele, on tõsi; ainult et see on samuti laiem teema. üks mu tuttav õpetaja kirus, et (munitsipaal-) kool kulutas hunniku raha remondile; millelegi muule seda raha kulutada ei tohtinud, mis siis, et koolimaja vajas äärmisel juhul kerget iluravi, midagi kapitaalset ei oleks vaja olnud teha. see on see üldisem probleem, et "kui eesti ametnik kuuleb sõna "kultuur", haarab ta käsi kellu järele."

      õpetajaameti atraktiivsus on muidu vist veel segasem küsimus: õpetaja palk võib praeguse seisuga olla parem kui ülikooli õppejõu palk (st baastase on kõrgem), aga atraktiivsem see töö miskipärast ei ole. jälle liiga suurte klasside (=liiga suur koormus) süü?

      Delete
  11. üks asi veel - ma olen nähtavasti pahatahtlik inimene, aga ma kahtlustan praegu lihtsalt tahtmist hariduse arvelt kokku hoida, mitte tahtmist seda raha riiklikku süsteemi suunata. st kui riik loobuks erakoolide rahastamisest, siis ilmselt läheks neist suurem osa, kui mitte kõik kinni, aga ma ei usu, et sama palju avalikult rahastatud koole juurde tuleks. mis tähendaks, et sama kogus lapsi topitaks ära vähematesse koolidesse. mis annaks rahalise kokkuhoiu (sest koole ei rahastata ju enam pearahapõhiselt, vaid klassikomplektide pealt), aga ma kahtlen, kas lastele hästi mõjuks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei tunne, et ma oleksin väga heatahtlik inimene, aga seda, et eesmärk on lihtsalt raha kokku hoida, ma ei ei usu. Samamoodi nagu minu meelest ei anna gümnaasiumide reform (paljude väikeste gümnade asemel keskustest üks riigigümnaasium) rahaliselt metsikut kokkuhoidu. Eh, riigigümnaasiumiga käib ju kaasas kohustuslikus korras eesti uuema kunsti toetamine, millele kuluva summa eest saaks päris jupp aega mõnda väiksemat kooli ülal pidada. See on küll ühekordne väljaminek, aga nii üldises plaanis ma meeletut säästu ei näe.

      Kui palju on meil Eestis üldse piirkondi, kus erakool täidab seda osa, et lastel pole kuskile mujale lihtsalt minna? Ma sain Kauri kommentaarist aru, et Tallinnas (Harjumaal) on piirkondi, kus lapsed on, aga kooli pole. Aga mujal?

      Delete
    2. mujale _minna_võib isegi olla, aga see tähendaks suuremaid klassikomplekte. Liiga suured klassid ei ole ainult Tallinna ja Tartu probleem.

      Delete
    3. no ja sellel koolil, millest mina räägin, on muist lapsi need, keda tavakool ei taha.

      Delete
    4. Kuidas see üldse välja näeb, et tavakool ei taha mingisuguseid (käitumishäirega? füüsilise puudega?) lapsi? Et kuidas seda vanematele öeldakse - vabandust, aga teie laps ei sobi meile, minge erakooli?

      Delete
  12. ma ei tea, mida vanematele öeldakse ja üldse põhinevad mu andmed pealtkuuldud vestlustel, mis olid varasemate vestluste jätkud ja mis ise ilmselt hiljem jätkusid, nii et ma ei tea nende lugude algust ega lõppu. aga mulje jäi selline, et surve tuleb pigem linna poolt - et see või teine laps on tavakoolist välja pudenenud või kohe-kohe pudenemas (ja mitte intellektuaalse mahajäämuse pärast, pigem käitumisprobleemide), võtke teie ta endale.

    Ühel juhul oli vist tähelepanuhäire diagnoos ja maakonnas on kuskil olemas ka kool, mis on HEVile spetsialiseerunud. Aga see kool jääb jälle lapse kodust kole kaugele, ega see, et samas maakonnas, ei tähenda veel ju, et kättesaadavas kauguses.

    ReplyDelete
  13. 1) HEV = hariduslik erivajadus. googeldasin. Ausalt, ma polnud sellist lühendit iial kuulnud
    2) Jah, Tallinna lähiümbruse uued magalad on kõik "lapsed on, aga kooli pole". Või siis on tehtud koolid, mis lahmakad meeletud kombinaadid. Valglinnastumise tulemusena on see seis pooleldi paratamatu, ega ma selles olukorras kedagi süüdista. Haridusamet ilmselt teeb kõik, mis tema võimuses on.
    3) Koolivabade uusmagalate lapsed ei taha minna vanade magalate koolidesse. Kolisime Lasnamäelt Peetrikülla, aga laps peaks ikka Pae gümnaasiumis käima?? - no ei tule kõne allagi. Seetõttu tahetakse lapsi panna kesklinna koolidesse. (Nkn kesklinnas tööl käiva vanema jaoks on see mugav kah, ning mistahesääremaa -- kesklinn ühistransport on igal juhul parem kui ääremaa -- Lasnamäe transport.)
    4) Mis tähendab, et kõik kesklinna koolid on suure konkursiga. Minusuguse kesklinna elaniku tavaline laps sinna enam ei mahu.
    5) Nii et ma PEAN oma lapsed eelkoolitama seisu, kus nad saavad 1:5 .. 1:10 konkursist läbi puhtalt selleks, et kõrvaltänavasse kooli mahtuda.
    6) Lasteaianduses on pilt sama. Ghaana-Ethel just kirjutas, et tahaks Eestisse tagasi tulla, aga ei saa, sest Tallinnas ei saa lasteaiakohta (ja mujal pole tööd).

    See on siis Tallinna vaade. Ma saan täiesti aru, et ääremaal on seis vastupidine. Tuttav kirjeldas eile, kuidas ta uues elukohas on tekkinud kombinaat-kool, aga vana elukoha kunagi 100 lapsega kool pannakse kinni, sest lapsi pole.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on hästi tore, et sa seda poolt ka meiega jagad :) Minu jaoks suhteliselt tume maa, nii palju kui meediast näkku karjub, tean, aga see on väga pealiskaudne.

      Delete
  14. Liuglen veidi kõrvalteemale: külastasin nädalavahetusel üht väikest linnalähedast maakooli, sellist, kus on liitklassid. Põhikool. Võimalik, et ka seal on see lugu, millest Eliisabet räägib - et ambitsioonikamad vanemad on oma lapsed linnakooli pannud ja sinna jäänud need, kes ei hooli. Ja võimalik, et see kisub taset alla. Aga selle kooli kasu neile, kes seal käivad, tundus küll väga suur. Õpetajad kirjeldasid, kuidas nad käivad nt arvutisõltlaseks kalduval lapsel ise kodus järel, et ta kooli ajada. ja ka laps ise möönab, et ega ta ilmselt suures koolis põhikooli ei lõpetaks, sest seal ei viitsi keegi nii individuaalselt kukil olla.

    Väiksusel on omad suured eelised; küll ma tahaks, et väiksus oleks norm. Mitte tingimata "8 last koolis ja liitklassid" vormis, aga sellises küll, et "mitte üheski klassis üle 15-20 õpilase".

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kusjuures põhikooli osas olen ma seda meelt, et neid peab igati hoidma ja vajadusel toetama. Ja ma ütleks, et põhikoolis ei ole taseme allatõmbamine üldsegi mitte probleem. 15-20 õpilast klassis ei ole üldse väike klass, täitsa paras :)

      Delete
    2. a leia mõni suurema linna kool, kus oleks tavaliselt 15-20 õpilast klassis.

      ma olin nn eliitkoolis, meil oli esimeses klassis 39, siis millalgi 42, põhikooli lõpuks oli järele jäänud 27, sest osa kukkus välja. Keskkoolis oli jälle rohkem, sest kolmest paralleelist tehti kaks, aga keskkoolis on suur klass väiksem probleem kui põhikoolis.

      Delete
    3. ja ma kahtlustan, et osa õpilasi, kellel üle 30-päises klassis ilmneb nn hariduslik erivajadus, saaks rahulikult hakkama, kui klass olekski maksimum 20 last. st ma kardan, et täiesti normaalne vajadus olla mõistliku suurusega klassis on praegu erivajaduseks tembeldatud, mille peale vanemad peavad hakkama paaniliselt alternatiivseid võimalusi otsima, elukohta vahetama, töökohast loobuma jne.

      Delete