Paari sõnaga eksamist ka

Jee-jee,  hr H. tõi mu auto suvepapud kohale ja pani alla ka, nii et saan ikka edasi sõita. Auto nüüd mitme kraadi võrra uhkem, valuvelgedega ja puha :)

Üldiselt aga mõtlesin, et annan eksklusiivse ülevaate uuest eesti keele eksamist, ikkagi ühiskondliku kõlapinnaga teema.

Esiteks võib öelda, et pole häda kedeagi, eksam nagu eksam ikka. Võrreldes kahe eelmise aastaga oli küll viimase poole tunni jooksul lõpetavaid õpilasi rohkem, nii et võib-olla pisut mahukam kui varasem formaat. Samas oli ka kaks inimest, kes said valmis kahe ja poole tunniga, nii et oleneb rohkem ka sellest, kuidas sulg lippama saab.

Konkreetselt selleaastase eksami juures hämmastas mind ülesannete väga erinev raskustase. Kommentaariks neile, kes asjaga üldse kokku pole puutunud: iga õpilane sai valida ühe lugemisteksti nelja hulgast ja samamoodi ka kirjandi aluseks oleva probleemi. Lugemistekstid olid neljas žanris - proosatekst (novell), luuletekst (vabavärsiline jutustav tekst), publitsistika (arvamusartikkel) ja teadustekst. Eks oli ette teada, et luule ja teadus on valdkonnad, mis tekitavad õpilastes ebamugavust. Ja ehk seetõttu oligi nõnda, et need kaks teksti ja nende kohta esitatud küsimused olid võrreldes kahe teisega oluliselt lihtsamad. Teadustekst oli esiteks kirjutatud väga lihtsas keeles (mis on eriti üllatav, kuna autoriks oli semiootik ja no semoiootilised tekstid on üldjuhul....kuul pahe :D Proovige mõne süvasemiootikuga kätt, talvel pidin peast halliks minema, kui tekste redigeerisin), teiseks olid küsimused sellised, et kaks kolmest oli otse tekstist maha kirjutamise rõõm, kolmas eeldas seda, et lood kahe erineva lõigu vahel seoseid. Luule juures oli umbes sama, võib-olla pisut rohkem kahest kohast korraga vaatamist. Ja siis proosa ja publitsistika - ma pole muidugi nüüd hindamisvõtit näinud, aga peale vaadates tundus ikka üsna pead murdma panev. Muidugi võib siin kaasa mängida ka minu mõtlemise eripära ja eelnev kogemus, aga siit-sealt olen sarnast hinnangut juba ka kuulnud.

Kirjandi aluseks olevad probleemid olid selles suhtes ootuspärased, et kaetud olid kõik põhimõisted - maailmavaade, kultuur, keel ja põlvkondadevahelised konfliktid. Iga probleem eeldab, et õpilane on läbi mõelnud, mida vastav teema üldse tähendab (maailmavaate juures panin just tähele, et tegelikult on see mõiste noortele pisut häguseks jäänud, kuigi see on teema, millest sai ühel viimastest tundidest ka räägitud). Probleemide nõrkuseks võib pidada seda, et üsna ühte malli kippusid jääma, vabalt oleks võinud kirjutada kirjandi, mis oleks kokkuvõttes paigutunud ükskõik millise teema alla. Samas jättis see muidugi lastel käed vabaks, millest kirjutada, igaüks sai jutustada oma loo, just selle, mis tal hingel on. Siiski tundub mulle, et varasem teemapõhine variant andis suurema võimaluse eripalgelisuse jaoks, kardan, et 12. klassi lõpetajate hulgas pole väga palju neid, kes suudaksid eksamisituatsioonis riskida ning leida midagi uut, põnevat selles teemas. Ei tea muidugi, ja ega ei saagi teada, sest neid töid ma ju lugeda ei saa.

Vähemalt on see asi nüüd möödas ja järgmine hullem hetk tuleb juuni keskel, kui tulemused hakkavad saabuma :)