Eks mul ole nüüd natuke häbi kirjutada ka järgnevat postitust, aga ma mõtlesin, et ehk on kellelgi sellest abi. Noh leiab, et ta pole ainus friik või miskit.
Lugu siis selles, et käisin Tartus. Preili Luisa Lotta sai aasta vanemaks ja sellise tähtsa sündmuse puhul olin ka mina kohal. Enne seda käisime aga hr H-ga kinos. Kuna me käime VÄGA harva kinos (ma arvan, et koos käisime viimati vaatamas nt "Malevat". Või vähemalt midagi sinnakanti, ma omaette olen paar korda vahepeal ka sattunud. Film pole päris meie meedium.), siis oli sügavalt ükskõik, mida vaadata. Ja pärast mõningaid edutuid katseid minna vaatama Bondi, ostsime piletid "Seenelkäigule". Tundus selline kindla peale minek, kuna kriitika on selle filmi suhtes ju suisa ülistav olnud.
Kahjuks pean ma tunnistama, et ma ei saa absoluutselt aru, miks seda filmi kiidetakse. Päriselt ka. Ma mõtlesin täitsa tõsiselt, et oleks võinud Twilighti vaatama minna, oleks vähemalt selge sott olnud :D Hr H oli oma hinnangutes leebem, kuigi leidis sarnaselt minuga, et tegemist on väga lahja variandiga filmist "Ristumine peateega" ehk siis (minu meelest) on kõik see, mis teeb "Ristumisest peateega" ülikõva filmi, välja võetud ja sellest siis midagi kokku klopsitud. Ma tunnistan, et äkki lihtsalt mina ei saanud muidugi aru, sest noh... nii paljud inimesed ju on tulnud kinost superelamusega. Aga ma ei saanud aru, mida selle filmiga näidata taheti - ... probleem on selles, et ma ei suuda siia praegu isegi välja mõelda, mida oleks võinud tahta selle filmiga näidata. Minu jaoks täiesti arusaamatu. Ja mind kohutavalt häiris see koht, kus nad tolle mehe maja ära läbustasid. See ei olnud naljakas, see ei olnud loogiline, see oli täiesti mõttetu. Ja kui see oligi selle stseeni mõte, siis oli see minu meelest lihtsalt nõme.
Ja filmi lõpust, kus too poliitik "kõne" peab pressikal, ei saanud ma üldse aru. Kas see oli huumor (millena mina seda nägin, aga miskipärast olin ma ainus inimene kinos, kes naeris) või PÄRISELT? See oli ju nii läilalt ma-ei-tea-mis-asi, et seda ei saanud ju tõsiselt või pühalikult võtta?!?! Või sai?!?!?
Issand, lugesin praegu arvustusi veel ja olen eriti hämmingus. Jääme selle juurde, et ma ei saanud filmist aru. Ja vaatan "Ristumist peateega" ja olen rahul.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Hahaha, mul on iga kord samad tunded, kui keegi hakkab mõnda ehitist ülistama. No päris ausalt, wtf :D Aga Sinu jutt tekitas minus rohkem huvi kui kõik need ülistavad arvustused.
ReplyDeleteOlen minagi seda näinud. Ja mulle "Seenelkäik" tegelikult meeldis. Meeldis ses mõttes, et ... tegelikus elus ongi kõik nii jabur. See ei olnud naljakas, kui nad selle mehe maja ära läbustasid. AGA MINA TUNNEN IGA PÄEV, ET EESTI RIIK TEEB MINUGA SAMA MOODI!!! Tõstab nt. elektri hinda 50% ja väidab, et kulud suurenevad 5 eurot kuus! Minu jaoks oligi filmi iva selles, et lase n.ö. riik (võrdub edukad tallinlased) metsa lahti, tõsta nad välja turvatsoonist ja sa näed, mis juhtuma hakkab. Ja too nad tagasi turvatsooni, siis kuuled suurepärast kõne vaprusest, sõprusest ja kangelaslikkusest. Ma armastan kino, aga ei kannata pingelist vaikust, mis enamikes kodumaistes filmides kunstilist taset peaksid näitama.
ReplyDeleteSeda ma lootsin, et Kristi kommenteerib, sest mäletasin, et talle meeldis :)
ReplyDeleteJa ma arvan, et mulle ei meeldinud see film just sellepärast, et ma ei tajunud mingisugustki paralleeli, mis oleks minu jaoks filmile mõtte andnud. Siin võib olla kaks põhjust: a) minu ja filmitegijate aju on erineva ehitusega (sest muidu ma mõikan seda tagamõtte asja päris hästi); b) see film ei rääkinud probleemidest, mis mind puudutaks. Ma ise kaldun teise variandi poole. Mitte et elektri hinna tõus mind ei puudutaks, aga ma ei taju siinkohal seost riigiga. Äkki ma loen liiga vähe uudiseid (mis objektiivselt vaadelduna vastab kindlasti tõele)?