Wednesday, April 22, 2020

Vaheaeg jee!

Pealkirja rõõmus toon on muidugi iroonia, mu elus ei muutunud midagi paremaks sellega seoses, et algas vaheaeg :D Pigem isegi langes elukvaliteet, sest nüüd pole mu elul nagu üldse enam mõtet. Samas, tõstan mööblit ümber, teen kappe tühjaks (meil on siiski veel paar Eriti Inetut Mööbliesest, mida ei ole saanud välja visata, sest need on meie väärtuslikku kraami täis), käin mööda linna ringi ja sokutan ajalehti paberikonteineritesse, kus veel natuke ruumi on. Mis värk nende konteinerite ja tühjendamisega üldse on? Meie kandi omad (eriti segapakend) on pidevalt kuhjaga täis. Miks neid tihedamalt ei tühjendata, kui on kuidagi näha, et inimesed meeleldi oma prügi sorteerivad? Kord igatahes tuli H töölt ja tormas meie pakendikasti manu "Ma nägin, et poe juures tühjendati konteinerit, saan meie oma nüüd ära viia". No ma ei tea, pakendite äraviimine ei peaks minu meelest olema põnev mäng, vaid normaalne igapäevane tegevus, mille käigus ei pea matkama läbi linna, et leida sobiv anum, millesse oma hoolega pestud prügi poetada. Aga noh, praegusel ajal meelelahutus seegi. 

Kooli osas ma ei saagi aru, kas minu veendumus, et mais saab kooli, osutus tõeks või mitte. Minu meelest on kummaline, et keegi väga enam ei räägi, kui veider see maikuine lahendus on. Ükskõik mis otsast ma vaatan, mina ei näe, kuidas seda normaalselt teha. 18. maist tulevad kooli abituriendid ja need, kes distantsõppega hakkama ei saanud? Esiteks. Meil on umbes 200 abiturienti. Lisame mõne noorema, kes ei saanud hakkama (neid kusjuures on meil vähe, mingi hulk on selliseid, kes väga-väga tahaksid kooli tulla, aga saavad hakkama ka kodust), noh 225 äkki siis kokku. Mis imegraafik see peaks olema, millega nad kooli saavad? Nu ja siis see soovitus, et töö ongi väikestes gruppides... 30+ klasside puhul on see ju neli tundi ühe klassiga:D Rääkimata siis noorematest, kes mai viimased nädalad lihtsalt vabakäigul on ja saavad üldist arendavat tegevust. Jään huviga ootama, kuidas see välja näeb. Perioodõppesüsteemis on see suht kohatu, mul algab uuel perioodil täiesti eraldiseisev kursus, mida on siis ette nähtud 3 nädalat 7 asemel. Ausalt, mul tõesti pole motivatsiooni sellega alustada, sest nagunii kuskile ei jõua, niisama inimeste aega sisustada mulle ka ei meeldi. Meil iseenesest küll on otsus, et pigem teeme tunniplaanijärgselt edasi nii kaua kui vähegi võimalik.

Jah, elame kummalisel ajal.

Ajaloo huvides mõtlesin siia üles märkida ka selle, kuidas näeb välja õppetöö (õpetaja poolt vaadatuna) distantsõppe oludes. Kuidas see 5. klassi poolt välja näeb, saan muidugi ka ära märkida - hommikul kümnest üheni päeval, vahepeal kaks 45minutilist vahetundi... Vähemalt nii mulle tundub :D Viimasel nädalal oli veebitunde rohkem, siis läks õppetööle ka rohkem aega. Kuigi jah, korra astusin ühte tundi sisse ja pidin taas tuld purskama, sest kui ühel ekraanil oli tõesti õpetaja, siis teisel oli Minecraft. "Ega ma üksi, Elmar on ka!" 

Aga õpetaja poolt siis. 

Mul oli viimasel perioodil 20 tundi nädalas (mis ongi minu keskmine koormus, ma lihtsalt ei jaksa rohkem tööd teha).

esmaspäev
10.10 veebitund oma klassiga. Räägime Bulgakovist, kellega alustasime eelmisel nädalal. Õpilased jagavad oma kogemusi seoses saatega "Müstiline Venemaa", mida nad kuulama pidid. Selgub, et nii mõnelgi on selle saatega sügavad lapsepõlveseosed, mõni kuulas koos vanematega, sest "Vseviov on nii tore". Mulle ka meeldib. Jagan kätte uue nädala ülesanded - kokkuvõtlik mõistekaart läbitud modernistidest ja artikkel koos küsimustega Sirbist. 

12.20 uus veebitund. Räägin esitluse põhjal barokist ja klassitsismist ja Moliere´ist. Annan kätte uue nädala ülesande, milleks on kuulata raadiosaadet "Vasar", mis räägib valgustusaja mõjust, ning püüda vastata küsimustele. 
Pärast seda teeme soovijatega eesti keele konsultatsiooni. 

17.00 on ainevaldkonna kokkusaamine

teispäev
8.15 n-ö veebitund. Koguneme, tervitame ja jagan kätte kokkuvõtva iseseisva töö koodi. Õpilased hakkavad tegema, mina joon kohvi ja vaatana "Terevisiooni". 

9.15 tund on see, kui õpilased teevad omaette oma mõistekaarte. Või loevad artiklit. Mina kontrollin samal ajal eelmise tunni iseseisvate tööde vastuseid ja panen protsente Stuudiumisse. Alla 50% sai vaid 4 õpilast (imetlen nende ausust, sest vabalt oleksid võinud nad ju küsida sõbra käest õiget vastust. Samas töötlesin neid ka pikalt selles osas, et see EI OLE hindeline, see on ENDA JAOKS. Äkki mõjus?)

10.10 teen põhimõtteliselt sama tundi, mis toimus eile 12.20, paralleelklassid noh. Neile vahelduseks väga meeldib kuulata mind rääkimas. Edasi vaatame üle ka eesti keele ja õpilased asuvad oma tööd tegema. 

12.20 algab tund, kus õpilastel on ülesanne eelmisest nädalast (vaadata oma huvidest lähtuvalt üht dokumentaalfilmi ja riputada oma mõtted padletile. Lisaks oli neil ülesandeks kirjutada kaks arutlevat lõiku, mis inspireeruks kuulatud "Ööülikooli" loengust. Hakkan lõike üle vaatama ja kurvastan natuke, et eesti keeles eksam siiski toimub sel aastal. Olen meeleheitel ja vaatan eelmise tunni tööd üle. Alla 50% sai vaid 1 õpilane. 

15.45 on ainevaldkonna kokkusaamine

kolmapäev 
mul on topelttund, kuid see on mõeldud mõistekaardiks ja artikliks. Vaatamata meeleheitele tegelen abituuriumi lõikudega. Kulub palju aega.

15.45 on ainevaldkonna kokkusaamine

neljapäev 
12.20 veebitund, kus peaksime üle vaatama küsimused, mis olid seotud artikliga. Selle asemel kuulen 30 minutit hädaldamist, KUI raske ja KUI pikk ja KUI segane artikkel oli. Vähemalt on nad üritanud lugeda, asi seegi. Lepime kokku, et kohtume homme uuesti ja selleks ajaks on artikkel KÕIGIL loetud. Jagan välja näpunäited, kuidas praegustes oludes Orwelli "1984" kätte saada. Üks õpilane rõõmustab, et leidis selle Konsumist. 

14.15 viimane tund abituuriumiga. Räägin viimast korda VÄITEST, milleta ei saa oma arvamust avaldada. Ja et nad võtaksid tõsiselt harjutusi, mida nendega teinud olen. Siis arutleme dokudest, püüdes paika saada, mis on need jõud, mis sunnivad inimesi niiviisi käituma (ehk millistel teemadel saaks neid vaadatud filme kirjandit kirjutades ära kasutada). Jätame südamlikult head aega, sest ametlikult on tunnid läbi. 

15.30 ainevaldkonna kokkusaamine
16.00 õpetajate üldkoosolek

reede
10. 10 veebitund, kus lõpuks räägime artiklist. Tuleb välja, et polnudki nii jube ja keeruline. Täitsa andis rääkida. Jõuame punkti, kus selgub, et vabadus, vastutus ja rumalus on väga keeruliselt omavahel seotud ning on suht keeruline panna paika, milline neist teise välistab. Ka mul on väga põnev. Räägime veel vaheajaplaanidest ja jätame südamlikult head aega.

12.20 veebitund valgutusest. Võrdleme läbitud ajastuid, räägin paari sõnaga Voltaire´ist ja Rousseau´st. Vihjan ka Goethele, keda võtame järgmisel aastal. Saadan õpilased eneseanalüüsi tegema.

13.20 kordan eelmist tundi :D

Edaspidi analüüsin eneseanalüüsi vastuseid, mis on rahuldust pakkuvad. Jätkame samas vaimus. 

15.45 ainevaldkonna koosolek, millel osaleb sedapuhku ka õppealajuhataja, sest uue perioodi koormused seoses abituuriumi pikendatud õppega on naeruväärsed. Saame nõks paremaks asja. 

Ja ongi kõik :)

Sellesse nädalasse ei jäänud ühtki ettevalmistavat tööd, kuna tegin kõik nädalavahetusel ära, mulle meeldib, kui kõik on valmis. Aga jah, pidin tegema valmis eesti keele töö, lugema ise läbi artikli ja koostama küsimusi, mis oleksid keerulised, aga vastatavad, huvipakkuvad, aga ka teemaga seotud. Siis kuulasin "Vasarat" ja koostasin küsimused. Aaa, valgustuse kohta tegin enesekontrollitesti ka. Vaatasin üle dokumenaati Marju Lepajõest, et õpilastele eeskuju anda (mitte vaimselt, vaid selles mõttes, kuidas ma tahtsin, et nad oma mõtted esitaks). 

Igatahes olen ma pisut häiritud sõnavõttudest, et õpetajad pikutavad niisama ja saavad palka. Ja pisut häiritud olen ühest poja õpetajast, kelle panus õppetöösse oli viie nädala vältel Stuudiumisse kirjutada "Õp lk see-ja-see, vastused vihikusse". Mitte kordagi ei tundnud ta huvi, kas keegi a) saab aru, b) üldse midagi teeb. 

Sellistel hetkedel on natuke kahju, et olen sündinud koos vastutustunde ja südametunnistusega. Ja noh, et mulle tegelikult meeldib mu töö :D

Selle popi testi tegin ka ära. Ma see ENFJ tüüp ehk protagonist ikka. Eestikeelne väljend on lihtsalt liiga jabur, et seda kasutada :D Aga jah, mida vanemaks ma saan, seda kindlamaks saab see, et ma pole introvert, vaid lihtsalt suurem osa inimesi on minu meelest tüütud. Aga see tüüp klapib minuga umbes sama palju kui horoskoop, sest lööge või maha, liigne altruism ei ole minu teema. Aga muidu ikka tore. 

16 comments:

  1. Minu lapse (4.klass) koolis on siiani kõik ained olnud stiilis "lk see ja see, vastused vihikusse, mõnikord saada õpetajale ka". Ei mingeid veebitunde. Võib-olla kui ta aru ei saaks, äkki siis seletataks, aga siiani ta väidab, et "nii lihtne". Ja ma olen aru saanud, et pea pooled vist ei tee üldse midagi, sest minu oma saab õpetajatelt ülivõrdes kiitusi stiilis "oi kui tubli sa olid, et ära tegid!"

    ReplyDelete
  2. Meil noorematel (3. ja 6. klass) on suurem osa ained samas "lk see ja see" stiilis. Aeg-ajalt tuleb vanematele kuri kiri, et teie lapsed on lollid ja laisad. Ei ole eriti abiks.

    Samal ajal näen, kuidas tuttavad õpetajad täiega pingutavad ja rabelevad. Kontrast eri koolide vahel on meeletu. Ma usun, et teie kooli / sinu õpilastel on väga vedanud.

    Ilusat kevadet eks :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. aga Kaur ja Marca, kas teil lapsevanemana see kuidagi kohatu ei tundu? Okei, ma saan aru, et esitama peab vahetevahel (vähemalt Marca laps), aga kas õpetaja kuidagi selgitab, parandab vmt?

      Meie poisi teised õpetajad tegelevad tõesti palju. Näiteks matemaatikaõpetaja puhul ma mõtlen, et küll tema on üks töökas naine, täiega möllab. Ja selle kõrval paistab see üks väga ebemeeldivalt silma.

      Delete
    2. Selle parandamisega on meil juba mitu korda nii olnud, et laps parandab õpetajat...Inglise keeles tuleb vastused ühte programmi sisestada ja siis see teatab, kas oli õige või mitte. Ja paar korda on olnud nii, et õigeks loetud variant ei ole seda mitte. Ma olen siis palunud lapsel õpetajale teada anda (õnneks ta on mulle kurtnud probleemi) ja õpetaja on vastanud, et ups!, aga samas kindlasti on neid, kes usaldavadki seda programmi ja jätavadki vale variandi õige pähe meelde. Ebaregulaarsed verbid olid ja isegi mul tekkis kahtlus, et äkki mäletangi valesti. Ja laps kurdab seda ka, et õpetajatel on ülesannetes nii palju trükivigu, et mõnikord segab arusaamist...Siis tekib küll vahel selline tunne, et "ei tea, mis seal koolitunnis veel toimub!" Teisalt ma püüan mõista, et õpetajate jaoks on see olukord samuti uus ja keeruline, pigem kostab avalikkusest seda juttu, et õpetajad nõuavad liiga palju ja ehk seetõttu ongi meil pigem suhtumine "peaasi, et üldse midagi tehakse".

      Delete
    3. Distantsõppest. Mõned õpetajad teevad videotunde, mõned annavad usinalt tagasisidet - ehk siis mõni aine toimib. Ülejäänud aga eriti ei toimi. Koolist sõltub aga see, kuipalju kool õpetajaid survestab ja toetab.

      Ühtlasi arvan, et kõige tähtsam osa haridusest on see, et õpetaja annab oma elukogemust ja maailmanägemist õpilastele edasi. Nii oma aine raamides kui veidi laiemalt. See töötab tavalises õppes üsna hästi, ehk siis mulle üsnagi meeldivad mu laste õpetajad. Distantsõppes jääb see aga sajaga puudu.

      Delete
    4. Ja noh, mulle tundub kogu haridussüsteem mitmeti kohatu, ses mõttes ei ole minu jaoks midagi muutunud :)

      Delete
  3. olles nüüd olnud ca kuu aega intensiivselt veebikoosolekutel pean tunnistama, et minul jääks haridus sellisel viisil omandamata. Ma ei suuda internetist kuulata. Ja lugeda.
    St
    "Sellistel hetkedel on natuke kahju, et olen sündinud koos vastutustunde ja südametunnistusega." :) :)
    eks ma teeks ära, aga jube raske on.

    Nii et tunnen kaasa kõikidele minusugustele koolilastele. Loodetavasti saab see läbi ja iga laps saab jälle endale sobiva õppevormi, seekord siis vaheldusrikkama valiku kui varem

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kohe mõtlesin selle kõige peale.

      Esiteks ma ise ei salli veebisuhtlust üldse (minu aju ei taju ekraanisuhtlust päris suhtlusena, ma kahtlustan, et see siiski kehtib ka teiste inimeste kohta, aga nad lihtsalt ei tunnista seda :D), samas juba enne distantsõppe algust oli mul poolteist aastat kogemust distantsilt õpetamisega ja see on mu meelest loomulik. Ehk siis mu meelest on erinevus suhtlemisel ja õppetööl. Koosolekud lähevad minu jaoks suhtluse alla :D Ja pole veebis päris.

      Aga õppimise koha pealt pole ma vist kohanud last, kelle jaoks distanstõpe just õppe pärast keeruline on. Keeruline on see, et tuleb ise ennast motiveerida midagi tegema. Tollest eneseanalüüsist tuli välja, et õpilaste jaoks on väga selgelt lemmikõppemeetodiks praegu "õpetaja selgitab veebitunnis teemat". Ja ma räägin siinkohal mitmekordsest vahest järgmiste meetodite eest. et probleem pole vaheldusrikkuse puudumises, vaid pigem selle liigsuses :D

      Ja teine asi on muidugi see, et sõpradega kohtumisi poleks. Kui olukord oleks selline, et kool toimuks distantsilt, aga õhtupoolikul võiks sõpradega hängima minna, siis ma ei usu, et ka need praegused igatsejad nii palju kooli tagasi kipuks.

      Mõni ikka. Nii nagu tavaolukorras on mingi hulk lapsi, kellele kollektiivne õpe üldse ei sobi.

      Delete
  4. Hm, ma olen muide tabanud end TÄPSELT samalt mõttelt, mis Indigoaalane, et mul jääks ka haridus sellisel viisil omandamata. Lihtsalt nagu ei kuule, õigemini ei mõista kõnet, kohutavalt keeruline on kuidagi aru saada.

    ReplyDelete
  5. Hmmm, aga Indigoaalane ja SG, kas te raadiot suudate jälgida?

    Ma olen aru saanud, et veebitunnid pole valdavad, nii et päris suur võimalus oleks, et te saaksite jätkata normaalsel moel õppimist :D

    ReplyDelete
  6. Huvitav oleks teada, kuidas online õpe sinu pojale sobib.

    ReplyDelete
    Replies
    1. See vääriks võibolla isegi eraldi postitust, aga nii lühidalt - õpe kui selline sobib talle vist isegi paremini kui tavaline kooliskäimine. Vähemalt ta ise arvab nii. Teda õudselt häirib, et tunnis õpitakse nii vähe. "Kool on nii ebaefektiivne." Teda segab, et tunnis pole korda. Ja et suurt midagi uut teada ei saa. Alles see oli, kui ta kirjeldas, kuidas nägi, et tuleb teema "Kuidas linnud lendavad?" ja kui suur oli tema pettumus, et vastuseks oli "Linnud lendavad tiibadega" :D Et selles osas on tal praegu tore, sest ülesandeid ei pea tegema miljon tundi nagu koolis, sest mitte keegi ei itsita, ei pane telefonist muusikat, ei kuku toolilt maha...Nagu neil muidu pidevalt pidi olema.

      Samas loomulikult tahab ta kooli, sest õppimine pole kooli juures kuigi oluline, kui sa oled 12, õlad laiad ja vunts nina all ja sinu ees pingis istub klassiõde, kes on maailma kõige ilusam tüdruk :D

      Delete
  7. Issand, see viimane 12 aastase poisi kirjeldus - nagu minu poisi koopia. Laps jauras kusagil veebruaris arenguvestlusel klassijuhatajale, et miks küll kool nii ebaefektiivne peab olema, igasugused KiVa tunnid ja meeskonnatöö ja muu jauramine. Et ta saaks ise paari päevaga nädala asjad tehtud. Ja just vaheajal ütles et talle endiselt meeldib iseseisvalt õppida. Poisil on ka igapäevaselt 2-3 virtuaaltundi, ja üldse tundub kõik hästi sujuvat. Tüdruk, 8. klass elukohajärgses parandusasutuses - enne vaheaega ei olnud mitte ühtegi virtuaaltundi. Null. Loe läbi, jäta meelde, kirjuta maha/üles, esita. Kui ülesandest valesti aru said, oma viga, kui järgmisel päeval uuesti esitad, siis võetakse punkte maha hilinemise eest. Suhtlesin lausa klassijuhatajaga, ta ütles et igal õpetajal on vabad käed. Ma arvan, et selles ongi probleem, kooli poolt võiks olla mingi üldine lähenemine, mis siis sunniks ka neid õpetajaid pisut tegutsema, kes seda priitahtlikult ei tee.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on ka 12-aastane ja ka sama :) Ainult tüdrukute kohta ei tea ma mitte midagi.

      Delete
  8. kirjuta palun lõpueksamist ka. aitäh, soodoma.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma õudselt tahaks kirjutada, sest sel aastal on siiski eriline lõpueksam. Aga no ei ole vaimujõudu :D Ma ikka üritan ennast kokku võtta.

      Delete