Friday, May 4, 2018

Riigieksamist ikka ka

Iseenesest oleks pidanud juba eelmine postitus olema riigieksamist, sest see oli järjekorras. Aga Ristsiku teema oli põnevam.

Siiski oleks vaja ära märkida ka seekordse eksami muljed.

Üldjoontes - ii-gaav. Jah, ma olen nüüd saanud natuke piiluda eksami koostamise telgitagustesse ja saan aru, et see ongi keeruline. Aga ikkagi. Alustekste oli nagu ikka neli - katkend Muti "Eesti ümberlõikajast" (eurooplaseks saamise teema), siis W. Drechsleri tekst innovatsioonist ja leiutamisest ("Mis on innovatsioon?"), kolmandaks Rein Aahse tekst sellest, kuidas maailm on nii väikseks muutunud ("Rännata maailmas, kus kõik jääb hiirekliki kaugusele"), ja siis eesti teaduskeele teema (kolm teksti - Niitsoo, Lõhmus ja Nemvalts eesti teaduskeelest. Novaatoris olemas).  Lugemisosa ülesanded ei tundunud üheski variandis ülemäära keerulised, aga ma ütlen ausalt, et ega ma väga ei süvenenud, sest ma lugesin kirjutamisteemasid ja hakkasin kohe kurvastama.
Teemad olid siis umbes nii:
1. Kuidas jääda iseendaks tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas.
2. Kultuuri ja majanduse seosed.
3. Miks inimesed lahkuvad kodumaalt (näidete valdkond ühsikond, ajalugu ja reisikirjad)
4. Mis saab eesti keelest.

Mul ei oleks olnud mitte ühelgi neist teemadest mitte midagi öelda. Minu meelest on meie eesti keele eksam niivõrd kaldus tugevate teaduste poole, et mul tekib küsimus, miks on meil eesti keele ja kirjanduse ainevaldkond, mille eksam eesti keele eksam nagu olema peaks. Klassikaliste kirjandusteostega pole neis igatahes midagi suurt peale hakata. Ma mõtlen, et "Meister ja Margarita". Või "Franny ja Zooey". Või "Toomas Niprnaadi". Või "Keisri hull". Ehk siis teosed, mis mind ennast gümnasiumis tugevalt puudutasid ja millest ma oleks tahtnud kirjutada.

Okei, praegu ma suudaks juba seoseid tekitada, aga ikkagi.

Mu tundeid võib loomulikult mõjutada ka see, et sel aastal on mu oma klass lõpetav, nii teemadega on isiklikum suhe. Lisaks on ka prl Vaprake lõpetaja. Temalgi polnud ühtki valikut peale esimese teema, sest ta tahtis "Keisri hullust" kirjutada :D Eks 19. sajandil toimusid ka kiired muutused.

Nojah. See selleks.

Tegelik probleem eksamiga on aga hoopis selles, et meil on seekord lihtsalt ... uskumatult tuutud lõpetajad. Eestis üldiselt siis :D

Ma hindan viimast ülesannet, mis tähendab, et ma olen korduvalt pidanud lugema, kuidas Alo Lõhmuse arvates oleks mõistlik Eesti ülikoolid kinni panna ja saata meie lõpetajad Oxfordi. Punkt.

Nagu miks. Alustekst on SIIN, viimased viis lõiku olid eksamil.

Ühel hetkel andsin teksti ka hr H-le lugeda, testimiseks. Et äkki ongi mingi ülikeeruline asi, millest ainult üliinimesed aru saavad (nagu mina). Selgus, et on küll võimalik mõista.

Ma ei liialda, kui ma ütlen, et otsesõnu mõistab seda teksti 75% minu kätte sattunud eksaminandidest. Mul ei ole varem mitte ühegi küsimusega sellist tulemust olnud. Jah, mul selgelt nõrgemad koolid seekord ka, väiksed, ühe paralleeliga (hinnanguline väide, lähtub sellest, kui palju töid mul ühe kooli ümbrikus on, vähe on, sellepärast eeldangi, et ka lõpetajaid kokku on vähe). Aga ikkagi.

Hindan ja enam isegi ei nuta. Erit.

6 comments:

  1. See Lõhmus on ju trikiga ülesanne?
    Selles on kaks konksu korraga:

    1) Eksami koostaja eeldab, koolilaste tähelepanu-välp on paar lõiku pikk. Seega edasist teksti ei loeta (sest mis pikk jauramine see olgu ometi!) ja tulebki välja, et jah, paneme kinni ja jah, inglise keel.

    2) Esimesed kolm lõiku on selge tegevusplaan. Asendame eestikeelse inglisekeelsega, paneme kinni, üks kaks kolm valmis.
    Viimased kaks on... mingi huinamuina. Enesetapp, eksist.. eksi.. mingi eksitus. See ei ole actionable ega üldse arusaadav plaan, sellest nagu ei järeldu midagi. Ehk - esimese kolme lõigu selgus kaalub tagumise kahe lõigu hägususe selgelt üle.

    Nii et see ongi raske ülesanne.

    ReplyDelete
  2. Ma olen nõus, et lihtne see ülesanne pole. Aga.
    a) See on eksam :D Okei, minu lähenemine, kuid siiski, kuidas on võimalik, et sa teed eksamit ja mõtled, et ah, ma lõpule ei keskendu.
    b) Kuidas on nii, et selliseid keskendumisvõimetuid on valdav osa klassis? Ma saan aru, et normaaljoatise järgi on osa selliseid, kes saavad aru, ja osa, kes ei saa. Sellega ma lepiks. Aga seekordne kauss tuleb väga vasakule kreeni. Ja see ajab mind segadusse.

    Niiiii raske ülesanne see ju ometi polnud?!?

    ReplyDelete
  3. Mina, näiteks, ei saa aru su lausest:
    "otsesõnu mõistab seda teksti 75% minu kätte sattunud eksaminandidest".

    Kas 75% mõistab teksti nii nagu sinu arust peaks mõistma (et Lõhmus peab meie riiki ja kultuuri siiski kasulikus)?
    Või 75% mõistab nii nagu esimestest lõikudest otse välja lugeda saab, et laseme allavett?

    Aga ei... ei olnud nii raske.

    ReplyDelete
  4. "otsesõnu" laiendab "mõistmist", tähendab, mõistavad otsesõnu, ei oska irooniat jne välja lugeda.

    mis on veider, sest minu arust internetisuhtluses läheb kohe hullem ilkumine lahti, kui keegi näiteks sarkasmist aru ei saa.

    ReplyDelete
  5. Samasugune harjutus filoloogidele:

    "Kui inimene kasutab sõna, mida pole kirjakeele normingu allikates, või käänab seda neis märgitust erineval viisil, siis kasutab ta keelt valesti ja on õigustatult ära teeninud hukkamõistu oma harimatu ja kultuuritu käitumise eest. On ootuspärane, et talle pannakse halbu hindeid, töölevõtmisel satub ta pingereas tahapoole ja üldse korralikud inimesed pigem väldiksid temaga suhtlemist.

    Veelgi enam – eriti juhul, kui mitu harimatut inimest kasutab keelt ühel ja samal viisil valesti, on see ka keele risustamine. Fikseeritud keel on üks olulisemaid kultuuriväärtusi, eestlaste identiteedi alus, põhiseadusega kaitstud, ja selle rikkumine norminguvastase kasutusega on äärmiselt taunitav."

    ReplyDelete
    Replies
    1. kui oleks aint need 2 lõiku, siis oleks ju oluliselt salakavalam kui see eksamiülesanne.

      tolle viimased kaks lõiku olid ju sellised:

      "Ainult et… Nõnda toimides sooritaksime viimaks selle kultuurilise enesetapu, mida Kreutzwald otsustas vältida. Meie vabatahtlikust lahkumisest kultuurrahvaste perest ei muutuks maailmas mitte midagi paremaks, ka Eesti alale elama asuva uue ingliskeelse rahva õuele ei saabuks mingit õnne.

      Seevastu kirglike eksistentsialistidena oma lootusetu kultuuri, teaduse, keele ja ka teaduskeele kallal vaeva nähes, teadvustades seejuures väga hästi selle pingutuse absurdsust, tunneme end ka edaspidi vaba, ise oma saatuse eest vastutava rahvana, kelles on peidus ootamatu, vahel lausa absurdne energia."

      tahab ikka erilist lugematajätmist, et sellisest tekstist välja lugeda, et "läheme kõik Oxfordi."

      Delete