Vahepeal on juhtunud igasuguseid toredaid lugusid. Esiteks viisin ellu ühe oma unistustest ja ostsin endale poest (vaatamata sellele, et ma tean, et see pole ei kasulik ega päris, ja mingis mõttes on tegemist isegi nõmedalt väikekodanliku värgiga) pulverisaatoriga vahukoort. Ja siis ostsin endale ka igasuguseid erinevaid puuvilju (jah, ma tean, et praegu on valmis ka Eesti õunad ja ploomid ja pirnid ja... ma niigi hoidsin end tagasi ja ei ostnud konservi) ja sõin ja nautisin TÄIEGA.
Teiseks jõudis lõpule üks saaga, mis röövis isegi minu muidu väga hea ööune ehk prl Sirkka sooritas oma sõidueksami, nii et nüüd on elu hoobilt kolm korda ilusam. Treeningute käigus avastasin, et pärast kümneaastast staaži olen ka mina võimeline tegema harjutust "Tagurpidi külgboksi". Ma olen seda varem sooritanud ainult postide vahele, autodega pole kunagi julgenud proovida.
Ka mu töökoht on suhteliselt valmis, see et mööblit ja tehnikat veel pole, mind väga ei heiduta, küll aga morjendab mind asjaolu, et ma siiani ei tea veel midagi oma koormusest või kursustest, mis teeb mu töölkäimise mõnevõrra sihituks, sest ma ei oska veel ainekavasidki koostada. Millegipärast olen suutnud jätta inimesetele mulje, nagu meeldiks mulle väga kursus nimega "Eesti kirjanduse tüvitekstid". Jumal teab, kust sellime mulje on tekkinud, ma pigem pelgan, et minu arusaam tüvitekstidest erineb kohati reglementeeritud arusaamast, mis paneb mind mõneti ebamugavasse olukorda. Aga eks paistab.
Ja kõige põnevam on see, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saab varsti soolaleivakat pidada. Kohas, kuhu mahub ka külalisi kutsuma :D
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment