Täna, 11. detsembril aastal 2017 panin ma esimest korda elus ajalehte kaastundeavalduse. Ilmselgelt olen ma piisavalt vana, et peaksin olema ka selliseks asjaks valmis. Tegelikult loomulikult mitte.
Suri Ruudi sõbra väike õde, kes oleks täna saanud üheaastaseks.
Ma ei suuda siiani uskuda, et see päriselt juhtus, tundub täiesti ebareaalne. Ja selle pere valu ei suuda ma ette kujutada, kui juba mina, kes ma neid vaid nende poja kaudu tunnen, olen nii õnnetu.
Midagi ei olegi öelda.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
Vanemate valu on võimatu mõista.
ReplyDeleteLapse poolt vaadatuna... üks teadmanaine on kord sarnases olukorras öelnud, et selle lapse seisukohalt ei ole midagi valesti, tema jaoks oligi see senine elu normaalsus, teistsugust pole tema jaoks ju eksisteerinudki. Ei ole valu, kahetsust, misolekskui´sid...Lohutab mahajääjaid vähe, ent nii see on...
Pikk pai sulle!
Aitäh!
DeleteSurmaks ei saa kunagi valmis olla, ei enda ega teiste. ühkspuha palju ei harjutaks.
ReplyDeleteminu kaastunne, kuigi ma neid inimesi ei tunne. mina ka ei kujuta ette,kuidas need vanemad sellega hakkama saavad.