Meil on Ruudiga ikka komme igal päeval mõelda kooli/tööpäeva peale. Mõnikord lihtsalt "mis hinde sa oma päevale paneks" stiilis, teinekord midagi muud.
Reedel trenni minnes küsis Ruudi minu käest: "Kas sa olid täna tööl rohkem nagu nohik või imelik?"
Naersin mõnda aega ja pidin siis tunnistama, et pigem imelik.
Uurisin vastu ka, kumb siis Ruudi ise koolis on, nohik või imelik. Rohkem nagu nohik pidavat olema. Ja teate, seda öeldes oli poiss rahulolev. Et nohik on see, kellel tulevad asjad kenasti välja.
Ma nagu mäletaks, et vanasti nohikud olidki imelikud. Mitte siis selles mõttes, et kõik nohikud olid imelikud, vaid siis ses mõttes, et kui kellegi kohta öeldi nohik, siis mõeldi tegelikult imelik.
Teine muutunud maailma märk oli kolmapäeval, kui Ruudil oli üks trennitüüp külas. Ja too küsis (sellise small talki raames): "Kas Ruudi isa on praegu Eestis?"
Jepp, kui keegi relvaga selja taga ei seisa või abielulahutusega ei ähvarda, on Ruudi isa alati Eestis :D
Aga näib, et isadega on tõesti kitsas käes, Ruudi semudest on täpselt ühel igapäevane isa kodus olemas. On poisse, kelle isa on surnud, on lahutatud pere poiss, on isasid, kes töötavad väljaspool Eestit. Kõik tunduvad toredad poisid.
keedan ämbritäie kanget kohvi/ poen tagasi voodisse/ lükkan eemale virna/ kohustuslikku kirjandust/ loen ainult miki hiirt ja maajat (Andra Teede)
No comments:
Post a Comment