Tuesday, March 8, 2016

Hädas kooliga

Sedapuhku pole hädas mitte koolilaps, vaid mina. Siiski mitte oma kooliga, vaid ikka koolilapse omaga. Ja tõe huvides võiks ära märkida, et ega sel koolilapsel ka hädadega ühel pool ole. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna kirjutada.

Kirjutada tahtsin hoopis sellistest väikestest mõttekohtadest, mis mul vahepeal on tekkinud. Igasugused probleemid liiga suurte klasside ja madala õpimotivatsiooni ja isegi sellega, et esimeses klassis on juntsudel viis erinevat õpetajat, jäävad täna tähelepanuta. Jagan lihtsalt väikseid igapäevaseid hämminguid  :D

Näiteks jagas matemaatikaõpetaja lastele ühe veebilehe linki, kus saab arvutamist harjutada. Tore lehekülg, palju ülesandeid, aga miskipärast oli lingiga kaasas ka märkus, et sel leheküljel saab harjutamas käia tööpäeviti kella kaheni. Sügasin kukalt ja olin natuke hämmingus, sest tüüpidel on kaks korda nädalas tunnid kella üheni, mis meie oma puhul tähendab, et nii umbes poole kahest on ta heal juhul kodus. Ja ka neil päevil, mil tunnid kaheteistkümnest lõppevad, läheb koduteel parajalt kaua aega ja siis tulevad juba huviringid peale. Aga kui nii, siis nii ja eks me jõudumööda üritasime harjutada. Ühel õhtul kella kuue paiku proovisin lihtsalt huvist lehekülge avada, loomulikult töötas kõik :D Ma ei saa siiani aru, miks õpetaja sellise soovituse kaasa pani.

Teine asi oli siis, kui Ruudi rääkis, et nemad olid koolis arutanud (tunnis), et poisid ja tüdrukud mõtlevad erinevalt ja peaksid ikka eraldi koolides käima. Ma ei osanud sellele kuidagi reageerida. See õpetaja on Ruudi jaoks täielik autoriteet (kuidas õpetaja ütleb, nii on. Mis kahjuks ei välista tema ebasotsiaalset käitumist, aga las see praegu jääb). Igatahes õpetaja ütles nii ja nii nagu võikski olla. Eks ma uurisin, et kuidas see välja paistab. See erinev mõtlemine. Näiteks nii, et tüdrukud mängivad nukkudega, poisid mitte. Ja et tüdruk, kes nukkudega ei mängi, ongi tüdrukute mõttes imelik.  Okei siis :D Selle teadmisega ei saanud ma lasta oma pojal edasi elada, aga ma pole sugugi kindel, kas minu arutlused teemadel "lapsed on lapsed ja mõned tahavad nukkudega mängida ja mõned mitte" kuskile jõudsid.

Sel nädalavahetusel hakkas Ruudi täitma lugemispäevikut. Joonistas pildi ja kirjutas tegelased ja siis teatas, et sisukokkuvõtte asemel peab ta kirjutama raamatu esimese lause. Eks ma sügasin taas kukalt ja lõin letti oma ratsionaalse argumendi, et olime raamatu juba raamatukokku tagasi viinud. See argument ei pädenud :D Tüüp muudkui ajas, et esimene lause ja peab olema ja kui ta ütleb, et raamat on juba tagasi viidud, siis saab ta õpetajalt ikka märkuse, sest oleks pidanud enne esimese lause ära kirjutama. Kogu oma kujutlusvõime juures ei suutnud ma välja mõelda, miks peaks lugemispäevikus seisma raamatu esimene lause, aga seda kahtlust ei saanud ma Ruudiga jagada. Sest et õpetaja :D Tegelikult kahtlustasin ma, et poiss sai õpetaja jutust lihtsalt natuke omamoodi aru. Lõpuks kirjutasin õpetajale murekirja küsimusega, kas peaksime raamatu uuesti laenutama, et esimene lause ära kirjutada. Õpetaja vastas, et ei pea, nad saavat koolis ise hakkama. Panite tähele, mitte sõnagi mind tegelikult huvitanud teemal, kas tõesti pidi just esimese lause kirjutama :D

Lisaks on mul stabiilne segadus d-tähega, sest minu meelest ei kirjutata seda nii, nagu Ruudi teeb. Aga kes olen mina, et õpetaja väiteid vaidlustada.

Nii me siis tasapidi paterdame.


10 comments:

  1. Aah nii tore kõik tuttavad asjad. Sama siin. Õpetaja on öelnud ja seega nii on ja neil on pidevalt mingeid ultra imelikke ebanormaalseid asju muudkui väidetavalt kokku lepitud või klassis kästud ja minu sõna ei loe midagi.
    Ja kõik meilid vastatakse hoopis umbes teist või kaheksandat umbluud ja mitte seda, mida ma küsisin.

    ReplyDelete
  2. Laik, laik, laik :)

    Algklasside õpetajad minu arust ei adu, KUI hoolikalt jõmpsikad neid KOHATI kuulavad. Ja loobivad suvakalt lauseid, mille üle siis terve perekond kodus sajaga pead murrab. Mul ei tule hetkel ühtegi näidet, aga samasuguseid vaidlusi oleme me kodus pidanud oi kui palju.

    Millega seoses on argument "sest õpetaja" minu jaoks nagu punane rätik. Ja ma võitlen sellega süstemaatiliselt. Õpetades oma koolilastele, et ka õpetaja on inimene, seega ekslik, ja et ka tal juhtub mitut sorti prohmakaid. Heaks abivahendiks on siin e-kool :)))), kus on õpetaja kirjavead on kõik mustvalgelt näha.

    A jah. Kui õpetaja ütleb lastele, et tooge puulehti, ja lisab naljatades, et sobivad ka sekvoia ja hõlmikpuu, siis arvestagu tagajärgedega :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. tead, meil on siin kasvamas üks tüüp, kes paljudes valdkondades ei tunnista autoriteeti. Sestap ei julge ka klassijuhtaja autoriteeti (kelle sõna hetkel maksab) natukenegi kõigutada.

      Delete
  3. Tere!

    Matetalgute lehega on nii, et seal nn külalisena saab tõepoolest igal ajal külastada, kuid siis saab lahendada vaid teatud hulga prooviülesandeid ning sel juhul tulemusi ei salvestata. Kella kaheni saab siseneda enda kasutajatunnusega ja sel juhul on ülesannete valikuvõimalused ka laiemad. Muidugi oleks õpetaja võinud selle info lisada, aga alati saab ju küsida? Mina õpetajana annan ka kardetavasti mõnikord segaseks jäävaid korraldusi, alati loodan, et lapsevanemad ikka sellest kuidagi märku annavad :).

    ReplyDelete
    Replies
    1. huvitav, sest me oleme küll kasutajanimega sisse saanud, punkte ja tähekesi tuleb juurde ja...

      Delete
  4. Tuttavad mured. Esimese klassi mitte kõige paremini sotsialiseeruva poja emana võiks siia neid murekohti ja probleeme seoses kooli, õpetaja sõnastuse ja lapse valesti arusaamiste jms kohta mitmeid tuua. Vahel tekib tunne, et mine või kooli kärbseks seinale, et pihta saada, kuidas need asjad nüüd seal tegelikult on.

    ReplyDelete
    Replies
    1. mhhmm, ma olen seda kärbsevarianti mõelnud ka lihtsalt selleks, et aru saada, mis neil seal tundides toimub.

      Delete
  5. Internet on ikka nii tore koht, ikka on keegi, kes maadleb sarnaste muredega :) On hea teada, et sa pole üksi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma kirjutasin sulle kunagi pika kirja, milles muuseas esitasin hüpoteesi, et meie kasvavad tüübid on vähemalt mingite omapärade osas sarnased. Said kätte?

      Aga klassi seina kärbseks ma ei taha, hoidku selle eest. Mul on tunne, et väide "vorsti ja seaduste puhul on parem mitte teada, kuidas neid tehakse" kehtib väga hästi ka hariduse kohta.

      Ma olen olnud väga pikalt häiritud emmedest, kes lasteaia lastevanemate koosolekul pommitavad aednikke küsimustega "aga kuidas te teete seda-toda-toda, kas on tagatud a-b-c, kas menüü vaatab üle ikka mitu inimest, jne jne jne jne". MIND EI HUVITA, kuidas te mu lapsi kasvatate, teie olete õppind pedagoogid ja mina ei ole, seega, tehke oma tööd ja mina maksan makse, et riik teile palka maksta saaks. Kooli osas arvan ma üldiselt sama, ainult mõnede õppeainete või siis õpetajate osas tahaks sekkuda. Aga mitte pealt vaadata :)

      Delete
    2. mhmh.

      Aga ma kärbsena vaataks rohkem seda, mida mu poeg kollektiivis teeb ;)

      Delete