Piilupart

Esmaspäeval loeti mulle sõnad peale, et ma oleksin järgmisel hommikul kell seitse triksis ja traksis, valmis tööle minema. Abiturientidel oli tutipäev ja meie linna kombe kohaselt transpordivad lõpuklasside õpilased oma Suure Juhi koolimajja.

Olin aegsasti teada andnud, et minu eelistuseks oleks saabuda limusiinis, kus pakutakse šampanjat ja maasikaid, või äärmisel juhul romantilisel hobukaarikul, nii et kui hommikul poole kaheksast üle poole klassist ilma silmnähtava transpordivahendita meie akna all üle linnaosa kostvalt mu nime skandeeris, mõtlesin küll, et nüüd nad puhtalt huumori mõttes jalutavad mind kooli.

Aga ei :)

Transport lihtsalt keeldus meie tänavale sõitmast, üsnagi objektiivsetel põhjustel, sest ta lihtsalt poleks selleks võimeline olnud. Mu armsad nimelt viisid mind tööle rongiga :D Ja varane lahkumine tulenes sellest, et otseloomulikult pidime tegema kogu linnale tiiru peale, samal ajal meeletult tuututades.

Tegelikult oli muidugi kurb päev, kuigi ma üritasin vapralt rõõmsat nägu teha.

Minu esimesed...